FOTOD: Meeldejääv kuningannade lossiköök
Chenonceau loss ei ole olnud pelgalt kuninglik residents. See oli kuningannade elupaik.
Ainuüksi lossi nimi tekitab kujutluspilte gurmaanlusest, naudingutega täidetud õukonnaelust. Chenonceau lossisild on küll kuulus, kuid lossi sisemuses nähtavad vaatamisväärused suudavad seda isegi varjutada.
Loss kerkis XVI.sajandi esimesel veerandil Cheri jõe äärde vana kindluse asemele. Peagi kogus paik kuulsust nii Henri II favoriidi Diane de Poitiers’i (1499 – 1566) kui tema abikaasa Caterina de Medici (1519 – 1589) lemmiklossina.
Henry II kinkis lossi kaunile Diane de Poitiers’ile. Kuningas kulutas vara lossi värskendamiseks, isegi enamikele kaunistavatele detailidele lisati kuninga ning tema armsama initsiaalid.
Kui Henry II suri, tõstis kuninganna Catherine de Medici kuninga armukese välja ja andis talle asemele Chaumont’lossi. Diane aga ei läinud sinna kordagi.
Kuninga ja mõlema daami teenistuses oli Itaalias õppinud arhitekt Philibert de Lorme (1514-1570). Kõrged sillakaared ja lossipargi kesktelg ongi näiteks tema looming, galerii kavandas aga tõenäoliselt arhitekt Jean Bullant (1515 -1578).
Praktilise loomuga Diane olevat siin pööranud erilist tähelepanu puu- ja köögiviljale, ristkülikukujuline aed jõe põhjakaldal oli hekkide ja teedega jaotatud 24 platsikeseks. Varmad õukondlased saatsid talle kingituseks muskusroosipõõsaid, liiliasibulaid ja toona veel haruldasi meloneid ja artišokke. Oma viinamägi on lossi juures juba 16. sajandi algusest.
Lossi ümbruses tehti suuremad kujundustööd kindlasti aastail 1560-1580 ja Chaterina de Medici korraldusel. Tema surma järel päris lossi endale kuninganna Louise, Henry III lesk.
20. sajandi algusest on Chenonceau' kuulunud šokolaadiga rikastunud Menieri perekonnale. Köögid, mis varem seisid tühjana, on nüüd rikkalikult sisustatud.
