Kanapidamises pole midagi kaelamurdvat
Õnneks on siiski veel majapidamisi, kus linnast külla tulnud laps saab munejat lindu näha ning kukel ja kanal vahet tegema õppida.
Harjumaal Raasiku vallas Kulli külas elav Piret Purru-Lemetti on üks neid entusiaste, kes kanu armastab ja neid maale tagasi tuua püüab. Koos mõttekaaslastega on ta asutanud Eesti Väikelinnukasvatajate Seltsi. Ametilt on Piret tõlkija, kanade ja koerte kasvatamine on tema hobi.
Kanapidamine on tore hobi. Ka väikeses aias on võimalik edukalt kahte-kolme kana pidada. Need küllaltki vähenõudlikud linnud pakuvad silmailu ja rikastavad toidulauda tumekollase rebuga munadega.
“Pole kahtlustki, et poest mune osta on ihtsam ja mugavam. Samas ei pöördu need, kel on võimalus oma kanade mõne minuti eest munetud värskeid mune pannkoogitaignasse kloppida või pannile lüüa, enam poemunade juurde tagasi,” teab Piret.
Selleks aga, et kanapidamisest kaos ei kujuneks, tuleb kõik enne lindude koju toomist hoolega läbi mõelda.
Kanad on suhteliselt vähenõudlikud. Nende pidamiseks sobib ruum või ruumi osa, mida saab ülejäänud ruumist eraldada, mis on piisavalt avar ning pakub kaitset halva ilma ja röövloomade eest. Ruumi peaks mahtuma õrred ja pesakastid, kus kanad munemas käivad, ja talvisel ajal, mil kanad väljas ei käi, ka söögi- ja jooginõud, liiva- või tuhakast. Kanakuut peaks olema sedavõrd ruumikas, et kanad võiksid mugavalt siblida, tiibu lehvitada, toidu juurde pääseda.
“Ühes targas raamatus on öeldud: kanadel peab olema ruumi täpselt nii palju, et nad saaksid kõik korraga tiivad laiali lüüa,” refereerib Piret. Pidamisruumist peaks kindlasti pääsema jooksuaeda.
Kui valmis ruumi pole, aga kanapidamise soov siiski suur, tuleb ehitada kanamaja. Pireti sõnul on projektide valik Internetis väga suur, ja kui peres on meistrimees, valmib kanamaja väikese vaeva ja tõenäoliselt ka väikeste kuluga. Materjaliks sobivad puidujäägid, euroalused jms, ning kanamaja püstitamisel saavad kaasa lüüa ka lapsed.
Tibude ja noorlindude majutamiseks kasutatakse sageli nn kanatraktoreid – kergeid metallvõrguga kaetud puitkonstruktsioone, mida on võimalik teisaldada. Need sobivad kasutamiseks ka siis, kui pidada 2–6 munejat, keda tuleb nädalas kord või paar koos majaga värskele rohumaale toimetada.
Suvel ei tohi kanamaja üle kuumeneda, talvel ei või kanapidamishoones temperatuur aga liiga madalale langeda. Siis kulutavad linnud suurema osa söödaga saadavast energiast kehatemperatuuri säilitamisele, nad munevad vähe või lõpetavad üldse munemise. Miinuskraadide korral jäätab vesi jooginõudes ja külm võib näpistada kanade harju.
Varem peeti kanu laudas koos lehma või seaga, kes oma kehasoojusega ruumi temperatuuri paraja hoidsid. Kui kanapidajal suuri loomi enam pole, tuleb kanala soojustada ja talveks ehk ka küttevõimalus leida. Piret, nagu enamik hobi-kodulinnukasvatajaid, kütab kanalat elektriga.
Belgias Mouscroni linnas leiti biojäätmete töötlemiseks hiljuti omapärane lahendus.
Linnakodanikele pakuti tasuta kanu, eesmärgiks see, et linnud inimeste toidulaua ülejäägid ära sööksid. Pakkumise võttis vastu 50 peret. Igale neist lubati biojäätmete hävitamiseks kaks kana. Pered pidid omalt poolt kirjalikult lubama, et nad ei tapa ega söö kanu esimese kahe aasta jooksul.
Vaatamata sellele, et kanad on kõigesööjad, on siiski mõned asjad, mida neile mingil juhul anda ei tohi. Näiteks alkohol, avokaado, roheliseks läinud kartulid või kartuliidud, tomati-, paprika- või baklažaanitaimede lehed, rabarberilehed, muru, mis on niidetud teeäärtest ja linnaparkidest.
