Vana roosipõõsa iga võib neid nippe järgides tunduvalt pikendada

Kui aastaid silma rõõmustanud roosipõõsas ei taha enam õitseda ning jääb eeskujuliku hoolitsuse kiuste üha kiduramaks, siis on taim lihtsalt raugastunud.

Vanemates aedades näeb tihti paarikümne aasta vanuseid pargi- ja väänroose, mis õitsevad vaevaliselt. Oksad on peenikesed ning noored võrsed kasvavad viletsalt, maapinnalt turritavad üles vanad pruunikad tüükad. Väetisega turgutamine on enamasti asjatu, sest taime juurestik on lootusetult raugastunud ja muld peenral kurnatud.

Teatud võtetega saab aga roosivanuritele anda uue nooruse. Noorendamise aluseks on tuntud vene taimefüsioloogi Nikolai Krenke teooria roosi tsüklilisest vananemisest ja noorenemisest, mida tingib tagasilõikamine.

Krenke teooriast, mis selgitab rooside lõikamise ja arengu seaduspärasusi, ei ole Eestis kirjutatud. Enamik vanu lillekasvatajaid ei tea sellest midagi. Näiteks kui küsida, miks peab roose lõikama, on tavaline vastus: „Siis tuleb palju õisi, need on suured ning ilusad.“ See on aga ekslik.