Rohenäpu maitööd

Kui mai esimestel päevadel võib lõpetada veel aprillis pooleli jäänut, siis kuu edenedes tuleb ette võtta tööd, mille tegemata jätmine end hiljem valusalt kätte maksab. Enesestmõistetavalt on mai ka külvi- ja istutuskuu.

Mais on mullas veel piisavalt niiskust, et ohutult istutada paljasjuurseid viljapuu- ja marjapõõsaistikuid ning ilutaimi. Käes on parim aeg hekkide istutamiseks.

Ärge laske ettekasvatatud taimedel liiga suureks kasvada. Istutage nad välja esimesel võimalusel. Kui õues on liiga külm, hoidke neid võimalikult jahedas, et vältida ülekasvamist.

Enne istikute õue istutamist karastage taimi. Tõstke nad päevaks õue ja ööseks tuppa või kasvuhoonesse tagasi. Nõnda harjutatud istikud saavad püsikasvukohal väiksema šoki ning juurduvad kiiremini.

Kui teie peenardel on või oli isekülvi andvaid taimi, ei maksa kõiki tõusmeid välja rohida. Kaevake need üles ning istutage sobivatele kasvukohtadele.

Alustage kõrgekasvuliste püsikute ja ronitaimede toestamist. Mida varem seda teete, seda loomulikum jääb tulemus. Kord juba laialivajunud puhmikut on praktiliselt võimatu loomulikult üles siduda.

Kui kasvuperiood on juba alanud, andke taimedele kasvu kiirendamiseks lämmastikurikast pealtväetist või multšige komposti või kõdusõnnikuga.

Jälgige õrnu tõusmeid, noori taimi ja puhkevaid lehti. Need on mitmete haiguste ja kahjurite suhtes eriti vastuvõtlikud. Kui avastate probleemi varakult, saab sellest kergemini jagu. Eriti hästi märkate varakevadel tigusid ja nälkjaid – rohi on madal ning kahjurid paistavad hästi välja.
Kui te ei soovi taimi mürgitada, katke külvid kattelooriga. Kui see on korralikult maapinnale kinnitatud, ei pääse kahjurid teie taimede kallale. Ärge ainult taimi katteloori alla unustage, ka seal vajavad nad kastmist ja rohimist.

Õitsvaid viljapuid ja marjapõõsaid ei tohi taimekaitsevahenditega pritsida. Nii võite tappa mesilased ja teised tolmeldavad putukad ning saada kasu asemel hoopis kahju.

Mai on suurepärane aeg muru parandamiseks. Lisage hõredaks jäänud kohtadele veidi mulda, külvake sinna täiendavat muruseemet, hakkige mulda ja kastke korralikult.

Võitus öökülma vastu

Aedniku kõige ohtlikum maikuine vaenlane on öökülm. See tuleb tavaliselt ootamatult, tehes kõige suuremat kahju just soojade ning päikeseliste päevade järel vaiksetel-selgetel öödel. Kui kapsataimed ja põldoad elavad kerged külmad üle, siis kartulitest ning daaliatest ei pruugi midagi järele jääda. Sama puhta töö võib öökülm teha ka viljapuuaias.

Öökülmad peenardel

Tavalises koduaias ei tee öökülm lillepeenardel kuigi palju kahju, kuna need asuva enamasti maja läheduses ning seega veidi soojemas mikrokliimas. Kui täiendava katmise vajadus siiski tekib, võib eriti külmaõrnadele taimedele katteks visata kas katteloori, vana kardina või voodilina. Üksikutele taimedele pange peale lillepott või kas või tokkidele seatud ajaleht. Eriti palju on sellest kasu siis, kui te enne tokkidele seadmist ajalehte niisutate – nii püsib see paremini paigal ja niiskus kaitseb taimi täiendavalt külma eest.

Köögiviljapeenardel aitavad samad võtted. Seal on olukord lihtsam, kuna ilu pole oluline ning katteloori võib püsivalt taimedele jätta, kuni öökülma oht möödas. Köögivilju võib külma eest kaitsta ka kiletunnelitega.

Öökülm viljapuuaias

Viljapuude ja marjapõõsaste katteloori või tekiga katmine ei tule enamasti kuigi hästi välja. See tuleb kõne alla vaid väiksemate taimede puhul või siis, kui puud on kujundatud seina äärde palmettideks.

Maasikate juures on katteloorist kindlasti kasu. Kui taimed varastel õhtutundidel sellega katta, võib kindel olla, et saak ei jää külmavõetud õite tõttu saamata. Pidage meeles, et katteloor tuleb hommikul kindlasti eemaldada. Muidu ei pääse tolmeldajad õitele ligi ja saak ikaldub ikkagi.
Öökülma ohu korral võib õitsvaid viljapuid ja marjapõõsaid pritsida näiteks veega ning reavahed korralikult märjaks kasta. Vee jäätudes eraldub imevähe soojust, kuid see võib teie puuviljasaagi päästa.

Hästi aitab ka kütisesuits. Aia katmiseks ühtlase suitsupilvega tehke tossuhunnikud üksteisest 15–20 m kaugusele ning mõlemale poole aia äärtesse. Neisse võib kuhjata näiteks puulehti, märga põhku, puujuuri, tooreid kuuseoksi. Hunnikud süüdake siis, kui õhutemperatuur on langenud 0,5–1 kraadini. Jälgige, et need suitseksid veel 1,5–2 tundi pärast päikesetõusu. Kui lõpetada suitsutamine kohe pärast koitu, võib õite kiire soojenemine teha sama palju kahju kui alajahtumine.