Murtudsüdamed võivad olla rõõmsalt valged, roosad, punased ja isegi kollased

Murtudsüdamed ehivad nii taluõue kui ultramoodsat aeda. Tüüpilistest taluaialilledest meenub esimeste seas kindlasti harilik murtudsüda. Silme ette tuleb lopsakas ja rõõmsalt roosade õitega taim.

Vaata ka Palusalude nipid, kuidas rajada pilkupüüdev varjuaed sinna, kus on vähe päikest

Seda imeilusat Aasiast pärit taime on ammu imetletud Hiina ja Jaapani aedades. Hariliku murtudsüdame looduslikud levilad on Kirde-Hiina Heilongjiangi provintsis ning selle naabrusse jäävatel Venemaa ja Korea aladel. Looduses nüüd haruldane taim kasvab niisketes metsades ning varjulistes orgudes koos kaheldava džefersoonia ja korea kikkaputkega.

Esimesed 1820ndail Inglismaale jõudnud murtudsüdamed kahjuks hukkusid. Alles XIX sajandi keskel õpiti Hiinast introdutseeritud taimi Euroopa aedades kasvatama. Enne seda hoiti neid enamasti ajatatud potitaimena kasvuhoones, sest ei teatud taimede külmakindlust. Eestis sai murtudsüda taluaia lemmikuks mõisa eeskujul. Rahvasuu kutsub taime ka emasüdameks, kukeokkaks, külmkingaks, lõhkend südameks, südame- või tilgalilleks.