Kotlandi kodune mõisahäärber

Rookatuse ja koduselt kollase puitlaudisega Kotlandi mõisahoonet tahaks nimetada pigem elamuks kui mõisahäärberiks. Eks see ta tegelikult ongi! Mõis esindab vanabalti hoonetüüpi, mis oli Eestis XVII−XVIII sajandil laialt levinud.

Nüüd on Kotlandi väike mõis renoveeritud ja sellest on saanud puhkamisvõimalus kaasaegsele inimesele. Selle asemel et pidada kallist ning rohket hooldust nõudvat suvekodu, võite oma väärtusliku puhkuse veeta muretult koos pere ja sõpradega privaatses mõisahäärberis.

Kui te oma sõpradele-tuttavatele teatate, et kavatsete sel suvel puhata Kotlandis, peate kindlasti selgituseks juurde mainima, et ei kavatse reisida mitte kenale Rootsimaa saarele, vaid see on hoopis üks vaikne ja privaatne paigake Lääne-Saaremaal.

Gotlandiga on Kotlandil pistmist aga niipalju, et kunagi asus siin tõepoolest rootslaste asum, mille järgi said endale nime küla ja mõis. Ning et Gotland pole Saaremaast eriti kaugel, siis küllap need asukad sealt pärinesidki.

Kotlandi vanabalti häärber on ühekordne ristpalkidest hoone, mille kõige iseloomulikum asi on keset maja paiknev köök-mantelkorsten. Toad paiknesid sellisel majatüübil mantelkorstna ümber neljas nurgas. Tubade korstnapoolsetes nurkades asusid ka kahhelahjud, sest sealtkaudu suundusid ahjude suitsulõõrid mööda laepinda mantelkorstnasse.

Et ajad läksid paremaks ja Eestimaa mõisnike rikkus kasvas, muutusid uuemad häärberid suurejoonelisemaks, vanabalti tüüpi hooned on aga nüüdseks enamjaolt ümber ehitatud. Just nimelt selline haruldaseks muutuv hoonetüüp hakkas mõni aasta tagasi huvitama kinnisvaraärimees Indrek Raudset, kes pidas plaani rajada Saaremaale puhkemaja.