Korras korsten annab majaomanikule meelerahu, remontimisel võetakse appi ka elektroonika

Korstnast saab alguse suur osa põlenguid ja nõnda on korstna korrasolek maja oluline elukindlustus. Kõige õigem aeg need kriitilise pilguga üle vaadata on enne kütteperioodi algust.

Korsten vajab parandamist juhul, kui näete välispinnal jooksvaid pragusid, korstnaots laguneb, ahi või pliit ajab suitsu sisse ja tahmaluugist tuleb rohkelt tellisepuru. Ka siis, kui korstnaseinad on seest väga pigised, korstnavuugid hakkavad tühjaks jääma ning pigi voolab juba läbi vuukide, on see kindel märk, et korsten vajab parandamist.

Korstnapühkija Kaido Tamme sõnul hakkab iga pikka aega kasutuses olnud telliskivikorsten seestpoolt lagunema. Seda põhjustab põlemisgaaside jahtumisest tekkiv kondensvesi, mis sadestub korstna sisepinnale ja aegamööda söövitab läbi eelkõige vuugid ning muudab tellised praguliseks. Seetõttu muutub korsten “hõredaks” ja tuleohtlikuks.

Et korstna seisukorda saaks jälgida, ei tohiks kivikorstnat üleni plekiga katta, siis pole sinna tekkinud praod näha. Elamus sees ei tohi samuti korstnat varjata. Korsten peab olema vaadeldav, välja arvatud vahelagedel ja katuse läbiviikudel. Soovitusi korstna korrashoiuks leidub ka kodulehel www.korstenkorda.ee.

Elektroonika appi

Lisaks välisele vaatlemisele on viimastel aastatel korstnapühkijatele appi tulnud ka elektroonika ning tänapäeval teostatakse korstnate ja lõõride uuringuid videokaamerate abil.

“Korstnakaamera on spetsiaalselt korstnate ja lõõride uurimiseks valmistatud seade, millel on LED-valgustus ja juhtimispult kaamera pööramiseks. Lõõride uurimiseks võib kaamerale lisada veel teleskoopseadme, millega saab kaamera juhtida kuni kolme meetri kaugusele lõõridesse. Samal ajal näeb kaamerapilti ekraanil ja ma saan parandamist vajavad kohad juba uurimise käigus ära märkida ning hiljem seda videolt vaadata. Lisaks sellele saab videopildi ka DVD-le salvestada,” selgitab Kaido Tamm. Ta lisab, et videovaatlus annab korstnapühkijale palju rohkem lisateavet kui lihtsalt taskulambiga korstnasuust sisse vaatamine, nagu tavaliselt tehakse.

Video inspekteerimine on soovitatav tellida siis, kui küttesüsteemis tundub midagi viltu olevat. Samuti on kasulik korsten kaameraga üle vaadata pärast tahmapõlengut või juhul, kui plaanite muuta kütteseadme tüüpi või asukohta.

“Mõnikord saab videouuringu abil aimu üleüldse sellest, millises suunas lõõrid lähevad ja missugused on näiteks umbes. Niiviisi on avastatud palju ehitajate vigu. Näiteks on olnud küllaga paneelmaju, kus naabrite kaminakorsten on lastud naabri ventilatsioonilõõri ja tehtud muidki ohtlikke tempe,” lisab Tamm.

Kui kaamerale lisada teleskoopseade, saab hea ülevaate lõõride kulgemisest ja seisukorrast. Igal pottsepal on ju oma käekiri, ja küttekeha sees ei oskaks lõõride kulgemist täpselt ära arvata. Ka siis, kui hoonele tekib uus omanik, kes soovib maja renoveerida ja võib-olla ka küttesüsteemi vahetada, on videouuring hädavajalik. Seda just eriti suuremate villade või mõisate puhul.

Lõõride uurimist on mõistlik teha ka juhul, kui kütteseadme kasutamisel on tunda suitsu või vingu, mis ei ole ruumi sisenenud kütteseadme ukse kaudu. Samuti siis, kui küttekeha koldesse on kukkunud lõõridest kive või kui kütteseadmel puuduvad tahmatopsid suitsulõõride korrapäraseks puhastamiseks. Teleskoop-videoseadme abil saab jälgida lõõrikäike ja freesida avad tahmast puhastamiseks lõõride vahekäikudesse.

Videoinspekteerimine tagab vajaliku info nii kütteseadme renoveerimistöödeks kui ka ehitaja vigade avastamiseks.

Korstnate renoveerimine

Renoveerimist vajavad üldjuhul telliskorstnad, mis on ajahambast puretud või on sinna ühendatud vale kütteseade, näiteks vedelküttekatel, õhkküttekamin, gaasiseade või pikad suitsukäigud.

Kui metallkorstnate puhul märkate mingisuguseid lagunemise märke, tuleb tõenäoliselt hakata mõtlema korstna või korstnadetailide väljavahetamisele.

Tõmbe halvenemisele aitavad kaasa vahetatud uutmoodi uksed-aknad, mille head tihendid takistavad hapniku pealevoolu.

Iga majaomanik peaks silmas pidama, et koldes köetaks vaid selleks ette nähtud materjale, tuleks vältida plasti, riiete jmt põletamist.

Korstnat võib renoveerida kas seguga või paigaldatakse korstnalõõri spetsiaalne metalltoru.

Saksa päritolu renoveerimissegu hind on üsna krõbe – 20 kg kott maksab 60 eurot ja sellega saab katta ühe meetri korstnapinda. See-eest on korsten kaitstud 15 aastaks, sest segus olevate fiiberkiudude abil nakkub segu pinnaga hästi ja korstna sisse moodustub koorik.

Nii suletakse telliskorstna ohtlikud praod, täidetakse tühjakskulunud vuugid ning muudetakse lõõri sisepind ühtlaselt siledaks. Telliskivikorstna tõmme muutub seeläbi samuti tunduvalt paremaks.

Seguga renoveerimist saab kasutada puuküttega majade puhul, mille küttekehadeks on pliidid, ahjud, kaminad, saunakerised jms. Renoveerimistööd saab põhimõtteliselt teha aasta ringi, kuid parim aeg on siiski kas enne või pärast kütteperioodi. Pärast renoveerimist tuleks lasta korstnal paar päeva kuivada ning siis alustada rahuliku kütmisega.

Metalltoruga saab korstnat renoveerida siis, kui hoonesse on paigaldatud uus katel. Siis on korstna temperatuur kütmise ajal madalam ja tekib happeline kondensaat, mis kivipinna kiirest ära söövitab. Metalltoruga renoveerimist võib takistada see, kui korstnas on kitsenemisi. Ka selle asjaolu kindlakstegemisel aitab kõige paremini videouuring.