Mida teha potis kasvanud gladioolidega?

Kevadel soovitati gladioolisibulad panna terrassile pottidesse, et ka sügisepoole oleks aias õiteilu. Nüüdseks on nad õitsenud ja öökülmad juba kimbutavad. Mida nendega peale hakata, et ka järgmisel aastal oleks taimed sama kaunid?

Gladiool on külmaõrn taim ning potis ega peenras ta kindlasti ei talvitu. Kahjuks ei pruugi edu anda ka poti jahedamasse hoiukohta tõstmine - gladiooli mugulsibulad tuleb talveks siiski mullast välja võtta.

Gladiooli mugulsibulate ülesvõtmine algab tavaliselt peale esimese öökülma saabumist või kui pealsed on hakanud kolletuma. Kuna pealsetes on veel palju jõudu, mis peaks lõpuks sibulasse kogunema, võiks nende ülesvõtmisega venitada niikaua kui ilmastik lubab.

Üleskaevatud mugulsibulatel lõigatakse ära pealsed, jättes külge kuni 3cm pikkuse tüüka. Mugulsibulaid kuivatatakse kuu aega toatemperatuuril 18—20 °C juures või 2-5 päeva vältel hästi õhustatud ruumis temperatuuril +28°...32° C. Suuremal temperatuuril ja kiirem kuivatamine aitab hävitada võimalikke haigustekitajaid, mis sibulatel võivad pesitseda.

Alles peale esmast kuivatamist eraldatakse vana sibul uuest ning puhastatakse ka kand soomustest. Kuid kõiki kattesoomuseid ei ole mõistlik eemaldada, sest need kaitsevad mugulsibulat säilitamise ajal liigse kuivamise eest.

Peale puhastamist tuleb mugulsibulaid veel paari nädala jooksul järelkuivatada, et ka nende murdumiskoht oleks korralikult suletud.

Talvel säilitatakse gladioolide mugulsibulaid temperatuuril 5—7 °C ning õhuniiskus peab säilitusruumis olema 75—80 %. Hoiuruumis ei tohi esineda suuri temperatuuri kõikumisi.

Kui mugulsibulaid on palju, võib neid säilitada puidust kastides 1—2 kihina. Kui sibulaid on vähem, on neid otstarbekas säilitada kanamunarestides, iga mugulsibul omaette pesas.

Gladiooli mugulsibulad pannakse taas mulda mai alguses.