Sõjaeelse taluarhitektuuri pärl – Mikuri talu elumaja

Tsaariajal jõudsid Eesti talumehed haruharva ehituskunstnike juurde oma majale projekti tellima. Arhitekt Anton Soansi projekteeritud Mikuri talumaja Raplamaal Hageri lähedal on üks stiilsemaid sõjaeelse taluarhitektuuri pärle.

Esimesed arhitektide loodud talumajad ehitati Mulgimaal Hallistes – 1913 Puisi talus Uue-Karistes ja 1914 Suure-Losul Abja vallas. Mõlemad kavandid olid tehtud Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroos.

Burman jõudis enne I maailmasõda projekteerida paar esinduslikku talumaja veel ka mujale – ühe Tartumaale Pukka ja teise Virumaale Angusele.

Õppinud arhitektide osa taluhoonete kavandamisel suurenes iseseisvas Eesti Vabariigis. Eriti suurt tuge pakkusid riigi palgatud arhitektid tuhandeile uustalunikele – nn asunikele, kes mõisamaade riigistamisega said nüüd taluperemeheks. Varasemast rohkem hakkasid ka põlistalude omanikud pöörduma arhitektide poole. Mitmel põhjusel see siiski väga üldiseks ei muutunud. Esiteks oli maju põlvest põlve ehitatud vanade eeskujude järgi ja omaenda tarkusega. Teiseks, kui ehitamiseks pangalaenu ei tahetud võtta, ei nõudnud talumehelt keegi projekti. Kõige lõpuks maksid “sirgeldused” (projektid) raha, mida talus alati nappis.