Kui kaua peab kastani õisi ootama?
Vastab Marju Vitkar:
Lisaks meile tuntud hobukastanile ja tema mitmele alamliigile on tõepoolest olemas ka harilik kastanipuu. Viimane aga kasvab looduslikult mõnevõrra soojemates tingimustes ja meil kipuvad juba noored taimed oma elu esimestel talvedel hävima. Eestis on üksikuid puid, kuid õitsema peaksid nad siiski.
Teie aias on väga tõenäoliselt siiski tegu hariliku hobukastaniga, mis meil kenasti kasvab ja oma vastupidavuse tõttu ka linnahaljastuses laialdaselt kasutusel on. Hobukastan on kaunis ja suursugune puu, mille õied on kahtlemata vaatamisväärsus. Sellel, miks kõnealused taimed ei õitse, võib olla mitu põhjust.
Hobukastan ongi oma olemuselt küllalt hilja õisi näitav puu, mis tähendab, et ta hakkab õitsema vanemas eas kui enamik ilupuid. Kümneaastaselt aga võiks ta olla juba mõnel aastal õitsenud. Probleemi lahendamiseks tuleks süveneda puude kasvutingimustesse ja otsida võimalikke vigu.
Kui taimedel on valgust vähe, näiteks kasvavad nad suuremate puude all või pidevalt varjulises kohas, on õitsemine ka suure puuna küsitav. Rikkalikult õitsevad ka linnapildis vaid need puud, millel on piisavalt ruumi ja päikesevalgust. Seega sobib kastan kasvama pigem pilkupüüdva soolopuuna aia keskele, kui nurkadesse või hoonestuse varju.
Teine põhjus on pisut keerukam ja võib olla toitainete tasakaalus. Õitsemine ei alga ka siis, kui toitainete tasakaal on taime jaoks kõigutatud. Liiga rammusas mullas ja pidevalt lämmastikurikast orgaanilist väetist saades kasvab kastan kenasti kõrgusse. Tema oksad on paksud ja jõulised, lehed meenutavad idamaiste õukonnadaamide lehvikuid, ent õisi see taim ei näita, kuna kogu võhm läheb haljasmassi lopsakaks kasvatamiseks. Liigne lämmastik pidurdab tegelikult kõigi taimede õitsemist ja viljakandvust. Samuti muudab see taimed talveõrnaks, ehkki nad näevad välja ilusad, suured ja on tugevalt värvunud.
Taimedele, mille peamine eesmärk oleks pakkuda õiteilu või näiteks puuvilju, oleks vaja anda vähem orgaanilist väetist ja kasutada pigem viljapuudele või näiteks roosidele mõeldud väetist. Neis mõlemas on olemas piisavalt vajalikke aineid, et toetada nii õite kui ka viljade moodustamist.
Väetist antakse taimedele kevadel, kui maa on sulanud. Selleks tuleks teha kangiga puu ümber vastavalt võra laiusele umbes 30 cm sügavused augud. Kümneaastase puu ümber võiks neid olla ühtlaselt jaotatult vähemalt kuus. Aukudesse pannakse väetist vastavalt pakil olevatele juhistele, kuid tavapäraselt umbes kaks supilusikatäit. Selliselt toimides jõuab väetis kiiremini puu juurteni ja taim saab hakata seda õigel ajal omastama.
Kuival kevadel võiks taime pärast väetamist paari nädala jooksul ka korralikult kasta, vastasel juhul lükkub väetise omastamine edasi, kuniks on saadaval piisavalt vett.
