- Õunte tarbimisega on seostatud mõningate südame-veresoonkonna ja vähihaiguste tekke riski vähenemist, samuti astma ja II tüübi diabeedi riski vähenemist. Oluline osa nende haiguste vältimisel arvatakse olevat eelkõige antioksüdatiivsete omadustega fütotoitainetel, nagu flavonoidid, isoflavonoidid ja fenoolsed happed, mida õuntes hulgaliselt leidub.
- Õuntes sisalduvad toimeained leevendavad migreeni. Samuti aitab õun unehäirete puhul, tagab veresuhkru korrapärase jaotuse ning hoiab ära veresoonte lupjumise. Õuna soovitas juba kuulus Vana-Kreeka arst Hippokrates südamenõrkuse, soolte häirete ja ka neeruhaiguste puhul.
- Õunaseemned sisaldavad joodi, nii et inimesi, kes armastavad neid närida, ei ähvarda joodi defitsiit. Seemnetes on ka mürgist sinihapet, seetõttu on ohutu päevas ära süüa kuni 4 seemet.
- Hammastele on õunasöömine kasulik. Üks lõunasöögijärgne õun aitab ennetada hambaprobleemide teket— õuna närimine puhastab hästi hambavahesid.
- Õunas leidub pea kõiki toitained, mineraalaineid ja vitamiine. Õun sisaldab päris palju kaaliumi, mida on ennekõike vaja lihaste, sealhulgas südamelihase tööks. Samuti reguleerib kaalium vee hulka kudedes, aitab normis hoida vererõhku, stimuleerib mürgiste ülejääkide eraldumist ning mõjub hästi naha tervisele.
- Neile, kel on kõrge vererõhk, soovitatakse igal hommikul tühja kõhuga ühe õuna süüa, sest õun uhub kehast ülearuse keedusoola ja vee ning mõjub vererõhku alandavalt.
- Õun teeb kõhu täis, aga ei anna hoogu keha rasvumisele. Õunad aitavad kõhuprobleemide korral ning mõjuvad hästi seedimisele ja maksale. Õunas leiduv tselluloos kergendab soolestiku tegevust.
