Reheahi maakodus – on see õnn või õnnetus? Kas ahjust loobuda või see alles jätta?
Reheahi on inimesi enda ümber koondanud juba sajandeid. Selle hiiglasliku küttekeha abiga kuivatati vilja ja küpsetati leiba. Veel tänapäevalgi leiab kinnisvarakuulutusi, mis teatavad reheahjuga majade müügist. Võtta või jätta?
Kas rõõmustada pärandiks saadud reheahju üle või sellest loobuda. “Niisugusele küsimusele on üheselt raske vastata,” tõdeb Eesti Vabaõhumuuseumi turva- ja tehnojuhilt Hardi Ojaste. “Kui vaadata rehemaja, siis selle keskmeks on rehetuba, mille mõõdud on keskmiselt 5 × 6 m kuni 8 × 7 m ning lae kõrgus 3,5–4,5 meetrit. Tegu on üüratult suure ruumiga, mille kütmiseks pidi olema suur ahi. Omal ajal oli rehetuba elu süda. Kui praegusel ajal on kombeks koguneda televiisori ette või siis kööki, käis omal ajal elu ümber mitmefunktsioonilise reheahju. Siis oli rehetuba elamise, töö- ja käsitöötegemise ning söögivalmistamise koht.”
