Kuidas päästa kappi unustatud tulbisibulad?

Leidsin kappi koristades ülemiselt riiulit sügisel maha panemata jäänud tulbisibulad. On ütlemata kahju, et nad on ununenud – tegu on ju väga ilusate kevadlilledega.

Kas neid sibulaid õnnestub veel kuidagi päästa? Kas neid on mõtet enam mulda panna, ja kui ei, siis kas ülepea on veel võimalus neid õisi näha?

Vastab Tiia Jaanus, Tallinna Botaanikaaia vanemaednik:

Keset talve riiulist tulbisibulate leidmine ei tee muidugi kedagi rõõmsaks. Eriti kui vaimusilmas ootate sügisel unustatud sibulatest juba kevadel õisi…

Kõigepealt tasuks sibulaid natuke uurida ja teha kindlaks, kas neil ikka on veel eluvaimu sees. Sibula elujõulisus sõltub suuresti sellest, millises kohas ta seni seisnud on. Toatemperatuuril hoitud sibulad võivad olla juba päris läbi kuivanud. Pruunide kattesoomuste all olevad valkjad soomused peaksid olema lihakad ja elusa koega; kõvaks ja krimpsu tõmbunud soomuste all elusat arenemisvõimelist punga tavaliselt enam pole ja neist sibulatest asja ei saa.

Vilus esikus, keldris või muus jahedamas ruumis seisnud sibulad võivad veel päris korralikud olla ja need tuleks esimesel võimalusel mulda panna. Parim oleks nad kohe istutada potti niiskesse mulda ja panna jahedasse ruumi, kus temperatuur on alla 10°. Enne kasvu alustamist peaksid sibulad juurduma madalal temperatuuril, parim on selleks 5–9°. Esialgu võib ruum pimegi olla, kuid juba rikutud kasvurütmiga sibul võib varsti hakata rohelist võsu mullast välja ajama ja siis vajab ta kasvamiseks ka valgust.

Mida jahedam ja valgem on tulbi kasvupaik, seda ilusamat taime on võimalik saada. Tavalisel toatemperatuuril jääb eelnevalt juurdumata sibulast kiirelt arenev taim kiduraks.

Kui aknalaual kasvanud taim sel kevadel ootustele ei vastanud, jääb võimalus sibul järgmisel sügisel õiges kasvurütmis kasvama panna. Kuid nagu ajatatud sibulate puhulgi, ei pruugi potis kasvanud sibulas olla ka järgmise aasta õitsemiseks vajalikku toitainete hulka.

Kui leitud elusaid sibulaid pole aga kohe võimalik sobilikesse tingimustesse kasvama panna, võib proovida neid edasi hoida ka külmkapis köögiviljasahtlis (mitte sügavkülmas) ja istutada esimesel võimalusel ikkagi õue. Varakevadel peenrasse mulda pandud elujõulisest sibulast võib saada isegi päris korraliku taime, kuid lühikeseks jäänud juurdumis- ja kasvamisaeg põhjustavad ilmselt küll tagasihoidlikuma ja mõnevõrra hiljem puhkeva õie arengu.

Paremat tulemust võite loota, kui on tegu varasemate või lihtõieliste tulbisortidega.