Kuhu ehitada vanas majas pesemisruumid?

Vana maja renoveerides seisame varem või hiljem küsimuse ees: kuhu ehitada vannituba, duširuum või saun?

Uute hoonete puhul sellist küsimust ei teki, sest muutunud eluviiside tõttu paigutatakse pesuruumid ja isegi saun enamasti eluruumide kõrvale. Pikema ajalooga hoonete puhul see nii ei ole.

Muinsuskaitseameti infovoldik „Niiskete ruumide ehitamine vanasse majja“ (toimetaja Mari Loit) kirjutab, et vanemas, traditsioonilises arhitektuuris lasid kõik ehitusmaterjalid õhku läbi. See ei tähenda, et konstruktsioonid laseks tuult läbi, vaid seda, et ehitusmaterjalid seovad ja eraldavad niiskust, säilitades samas oma isolatsiooniomadused. Sellised materjalid on eelkõige puit ja puidutooted, mis suudavad koguda veemolekule rakumembraanile nii, et nende soojustusomadused ei vähene.

Ja kuigi varasematel aegadel oli siseruumide õhuniiskus suurem kui tänapäeval (see tulenes madalamatest temperatuuridest, tihedast kooselamisest ja söögivalmistamisest), püsis see ikka sellisel tasemel, mis ei muutunud konstruktsioonidele ohtlikuks. Seda põhjusel, et pesuruumid ehitati eraldiseisvasse hoonesse − sauna.