Kuusk välisseina, kask põrandaks, sanglepp sauna siseseina
Puit kestab kaua, on hea soojapidavuse ja kauni tekstuuriga. Üldjoontes on puidu omadused ühesugused, kuid liigiti siiski erinevad, mis määrab ka nende kasutusala.
Eestis leiavad enam kasutust kuusk ja mänd, samuti kask, tamm ja saar. Sauna ehitades ei saa aga mööda vaadata haavast ja sanglepast.
Männipuit – kerge, pehme, kergesti töödeldav, keskmiselt vastupidav kriimustustele, kuid vähese vastupidavusega löökkoormusele. Sisaldab palju vaiku.
Mänd on lülipuiduline. Lülipuit on (enamasti tumedam) puidu siseosa, mida ümbritseb heledam välisosa – maltspuit. Lülipuidu ülesanne on anda puule tugevust, maltspuit sisaldab lülipuidust ka oluliselt rohkem niiskust. Männi maltspuit on lai, valkjat kuni kollakat, lülipuit kollakat kuni punakaspruuni värvi. Maltspuit imab puidukaitsevahendeid paremini kui lülipuit. Ajaga muutuvad männipuit ja temast valmistatud esemed tumedamaks.
Männipuitu kasutatakse eelkõige mööbli valmistamiseks, üldehitustöös karkassideks ja paneelideks, raudteeliipriteks, valgustuspostideks, samuti dekoratiivse spooni ja vineeri valmistamiseks. Et see lõheneb vähe, kasutatakse männipuitu uste-akende valmistamiseks. Kodustes oludes peab männilaudadest põrand piisavalt hästi vastu.
Kuusepuit – pehme ja kerge, kergesti lõhestatav, värvilt kollakasvalge, ilma lülipuiduta. Kuusk on küpspuiduline, mis tähendab, et selle lülipuit pole värvilt maltspuidust eristatav, kuid maltspuidu niiskusesisaldus on lülipuidust mõnevõrra suurem. Kuusk sisaldab männist vähem vaiku ja sel esineb ka rohkem oksakohti kui männil.
Et kuusepuidu rakud sulguvad kuivades, imab kuusepuit vähem niiskust kui mänd. Seetõttu on soovitav fassaadivooderduseks valida kuuske. Hästitöödeldavat ja viimistletavat kuusepuitu kasutatakse ehituses ka sisetöödel (laudises), karkassipostidena, mööbli, akende ja uste valmistamiseks.
Hea on teada, et kuuselauda ei maksa väga otsa lähedalt naelutada, sest siis kipub see pragunema. Kuusepuit on hea kõlaga, mistõttu leiab kasutamist ka muusikariistade valmistamisel, kuusest tehakse näiteks kandleid ja viiulite kõlalaudu.
Kasepuit (arukask) – tugev, raske ja kõva, hästi poleeritav ning raskesti lõhestatav. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kask on maltspuiduline, mis tähendab, et tema sise- ja välisosa ei eristu värvi ega niiskusesisalduse poolest.
Ilmastikumõjudele kask hästi vastu ei pea, seetõttu sobib pigem siseruumidesse. Näiteks on väga ilus ja vastupidav kaselaudadest või kaseparketist põrand. Kasepuit on ka hea mööblimaterjal ning sellest valmistatakse vineeri ja spooni.
Kasepuidu värv muutub küll ajaga mõnevõrra, kuid jääb siiski heledaks. Samavõrdset kasutust arukasega leiab ka sookase puit. Hästi hinnatud on maarjakask (arukase vorm), mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest.
Tammepuit – kõva, sitke ja tihe, hästi töödeldav, ilusa tekstuuriga ning kulumiskindel. Tamm on lülipuiduline – lülipuit on värvilt kollakas kuni tumepruun, kitsas maltspuit kollakasvalge. Kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks, muutub peaaegu mustaks ja ilus muster tuleb veel paremini nähtavale. Puit muutub ülikõvaks ja miski ei suuda sellele enam kahju tekitada. Seetõttu kasutatakse tamme rohkesti vesiehituses, kuid ka mööbli, treppide, uste, akende, vaatide valmistamiseks ning põrandamaterjalina.
Saarepuit – sitke, tihe, kõva, hästi lõhestatav ja painutatav ning kulumiskindel. Saar on lülipuiduline – lülipuit on hallikaspruun, lai maltspuit nõrgalt kollakasvalge. Saar on väga ilus siseviimistluses, parketina, vineerina, treppidena. Saarepuitu kasutatakse ka mööbli valmistamiseks.
Haavapuit – ühtlaselt heledat värvi, sageli esineb väärlülipuitu, kuigi haab on maltspuiduline. Puit on võrdlemisi kerge, pehme, habras, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, kuivalt küllalt tugev ja vastupidav. Siseviimistluses ei saa haavast üle ega ümber saunalava ehitades, sest usutakse, et haavast lavalauad ei lähe kuumaks. Haavast tehakse ka katuselaaste ja sisevoodrilaudu.
Sanglepa puit (tuntud ka kui must lepp) – toorena valge, õhuga kokku puutudes muutub tumepunaseks kuni punakaspruuniks. Kuivades muutub puit siiski heledamaks. Maltspuiduline sanglepp on pehme, kerge, habras, hästi käsitletav ja puidukaitsevahendiga töödeldav. Et sanglepa puit peab vees hästi vastu, sobib hästi niisketesse kohtadesse, siseviimistluseks sauna, vesiehitusse. Sanglepast valmistatakse ka vineeri.
Allikad: Luua metsanduskooli õppematerjalid, „Väike puidualbum”, Väärispuu ja Spoon AS, KM profect
