SUUR FOTOGALERII: Muinasjutuline Šveits ja imelised aiad
Linnakestes on lilledega kaunistatud purskkaevud, katusega puusillad… Kristallselges õhus kaigub karjakellade helinat. Huvitav on see, et tegu ei ole piltpostkaardi vaid Šveitsi tõelisusega.
Maakodu ja Tensi reisibüroo koostöös sündinud reis, saab alguse tänavu suvel, augusti esimesel päeval. Esmalt jõuab meie lugejareis Lausanne, mis on üks rohelisemaid linnu maailmas, kus parkide ja aedade all on 350 ha. Siin leidub traditsioonilisi ajaloolisi parke, erinevaid järveäärseid rohealasid jpm. Jalutame Bois-de-Vaux’ surnuaias, mis kujundati algusest peale nii, et seda võiks kasutada ka pargina. Rohkem kui 40 km hoolikalt pügatud hekke on eraldamas kaunite lilledega kaetud haudu. Siia on maetud ka Pierre de Coubertin ja Coco Chanel.
Sõites läbi Ouchy linnaosa näeme kauneid parke Genfi järve kaldapealsel. Sõidame piki Genfi järve kallast ida poole ja peatume Montreaux’ kaldapealsel. Tänu erakordselt soodsale kliimale kasvab siin ka erinevaid lähistroopilisi taimi. 1. august on Šveitsi rahvuspüha, millega tähistatakse 725 aasta möödumist Šveitsi riigi rajamisest.
Õhtu veedame Gruyère’i järve ääres asuvas farmis, mis on renoveeritud Fribourg’i tüüpilise vana farmina. 2015. a. hakati rajama ka farmi aeda. Farmis kohtume kohaliku eestlasest maastikuarhitekti Epp K. Erardiga, kes on tegelenud selle aia rajamisega. Teda on autasustatud ka Eestis, nimelt on tema kujundatud koduaed Keilas valitud kauneimaks aiaks 2013. ja Harjumaa kauneimaks aiaks 2014. aastal.
Teine päev algab Gruyères – see on mäel asuv keskaegne kindlustatud külake, mille iga maja on omaette vaatamisväärsus. Vuippens’i maamõis. 14. sajandil ehitatud ja hiljem tulekahjus hävinud kindluse varemetele ehitati 1780.aastal maamõis (chateau), mis on eravalduses.
Erandkorras saame külastada 1919.aastal mõisa juurde rajatud aiakest. Sealt sõidame Berni - arkaadide, karude ja lillede linna.
Lilli näeb kõikjal - ümber majade liivakivist fassaadide, ümbritsemas purskkaevusid ning kuulsat kellatorni, rääkimata aedadest ja parkidest
Sõit jätkub mööda Thuni järv kallast. See on üks armsamaid ja suuremaid veepeegleid Šveitsis. Jõekese kaudu on sellega ühendatud Brienzi järv. Jalutuskäik kahe kauni järve vahel valgetipuliste mägede jalamil asuvas Interlakeni linnakeses on unustamatu.
Kasiino aias asub kuulus lillekell.
Kolmandal päeval saab selgeks, kas idülliline pilt Alpidest on muinasjutt või reaalsus? Veendume selles ja veedame päeva looduses.
Lauterbrunneni orus Jungfrau jalamil on võimalik nautida võimsat veevaatemängu – Trümmelbachfälle. See on trummina kõmisev jõgi, mis sündinud keset igijääd ja -lund.
Näeme vapustavat vetemöllu – 10 mäesisest koske toovad siia kokku kõrgmägede liustike sulavett.
Lautenbrinnenist tõustakse köisraudteega 2227 m kõrgusele Männlicheni mäele. Sealt avanevad vaated Jungfrau massiivi kuulsatele tippudele ja otse all olevale Lautenbrunnerni orule. Soovijad saavad matkata 2342 m kõrgusele Männilcheni tippu.
Laskutakse maailma ühe pikima reisijate veoks mõeldud köisteega Grindelwaldi.
Unustamatuks kujuneb kindlasti romantiline jalutuskäik Aare kuristikus - ühes selle piirkonna populaarsemas kohas. Hasli oru keskele võimsate kaljuseinte vahele on Aare jõe veed tuhandete aastate jooksul uuristanud sügava kuristiku.
Mägedes sõidame mööda romantilist käänulist teed, mis avati siin piirkonnas esimesena autoliikluseks. Reisil osalejad saavad Susteni kurul, 2224 m kõrgusel, nautida mõnusat puhke-, söögi- ja jalutuspeatust.
Tõstuk viib reisijad 2961 m kõrgusele Gemsstocki mäele.
Asudes Šveitsi Alpide südames pakub see 360º vaadet kõrgmägede lumistele tippudele. Seejärel ületame 2106 m kõrguse St Gothardi kuru ja jõuame lõunapoolsete Alpide päikeselistel mäejalamitel paiknevasse itaaliakeelsesse Ticino kantonisse. Öömaja Itaalias ***hotellis (2-sed toad).
Neljandal päeval jõuame võrratu Maggiore järve äärde, kus teeme laevasõidu Brissago saarele. Saarel asuv botaanikaaed on Ticino kantoni uhkus oma viielt kontinendilt pärineva üle 1600 taimega ja tõelise lähistroopika-aiaga. See on üks maagilisemaid paiku, väike subtroopiline paradiis Maggiore järves. Tänu oma asukohale on see kõige soojem koht Šveitsis.
1885. a. muutis paruness Antoinette Saint Leger saare oma eraparadiisiks, kus kohtusid kunstnikud, skulptorid, muusikud ja kirjanikud. Saarele rajati eksootiline aed. 1949. a. müüdi saar Ticino kantonile ja avati aasta hiljem külastajatele botaanikaaiana.
Asalead, rododendronid, palmid, kameeliad, banaanipuud jpm.Botaanikaaed kuulub Šveitsi ilusamate aedade hulka. 25 ha pargis on enamuses lähistroopilised taimed Aasiast, Lõuna-Aafrikast, Ameerikast, Austraaliast ja Okeaaniast.
Sealt viib tee Locarnosse. Soovijad saavad köisraudteega tõusta linna kohal kõrguva Madonna del Sasso palverändurite pühamu juurde. See rajati 15. sajandi lõpus sellele kohale, kus olevat end ilmutanud Neitsi Maarja.
Pühamu juurest avanevad fantastilised vaated järvele, Locarno linnale ning Alpidele nii Šveitsis kui ka Itaalias. Sõidame Lugano järve äärde, mis on Ticino üks kaunimatest paikadest.
Järve põhjakaldal väikeses abajas asetsev Lugano on Ticino suurim linn ja järveäärne kuurort.
Itaaliapärase olemusega õdusate väljakute, astmeliste tänavate ja kitsaste-käänuliste alleedega vanalinn Centro Storico. Palmidega on palistatud varjuline järveäärne promenaad.
Viimasel päeval sõidame mööda Alpide vahel asuva Maggiore järve kallast. Siinne vahemereline kliima sobib haruldaste ja eksootiliste taimede kasvatamiseks. Saame näha, kui jõudsasti kasvavad korgi-, viigi- ja oliivipuud, datlipalmid ja bugenvillead.
Järve saartele ja kaldale on rajatud hulk aedu. Stresa on juba aastasadu rahvusvaheliselt tuntud kuurort, selle lahe pärl, kus on palju villasid ja parke. Soovijad saavad teha laevasõidu Bella saarele ning külastada seal asuvat Borromeo paleed ja selle itaalia stiilis aedu.
Kaljusele saarele lasi Carlo III Borromeo anda laeva kuju. Palee ja park on kujundatud põnevaks, see meenutab ankrusse jäänud laeva.
Saare lääneosa tõuseb järvest kui laevavöör. Sinna ehitatud loss näeb eemalt vaadates välja nagu suur ja võimas laevakere ning aiaterrassid saare teises otsas kehastavad laeva kõrget ahtrit.
Carlo III Borromeo nimetas saare oma naise Isabella D’Adda järgi ning lasi teha projektid palee ehituseks.
Isola Bellat peeti juba 18. sajandil maailmaimeks. Sajandeid oli see kindel külastuspaik aristokraatidele nende suurte ringreiside ajal.
Edith Wharton pühendas 1904. a. Itaalia villade ja aedade raamatus ühe peatüki sellele saarele ja kirjutas, et see on nagu paik unistuste järvel.
Läbi 19. saj. inglise stiilis pargi jõuab saare tegeliku juveelini – peaaegu nagu prototüüpse vara-barokiajastu itaalia stiilis aeda, mis on üks paremaid näiteid Itaalias. Siinne aiaosa on kaunistatud terrasside ning niššidega, kuhu on paigutatud nümfide ning mere- ja jõejumalate kujud.
Aed on rajatud püramiidina, mille otsas seisab Borromeo perekonna sümboliks olnud Ükssarvel sõitva Armastuse kuju. Kümnel terrassil kasvavad erinevad eksootilised taimed ning asuvad purskkaevud, basseinid, kujud. Barokkstiilis aias kasvab ja õitseb eksootiline taimestik kõigis vikerkaarevärvides: roosid, liiliad, kassinaerised, tokkroosid, tsitruspuud, oleandrid, küpressid ja jugapuud.
Talvel on need külmakartlikud taimed varjul 19. sajandil rajatud kasvuhoones. Nende kaunite taimede keskel patseerivad uhkelt valged paabulinnud. Kui ilm on ilus, jääb aias jalutades mulje kui kõnniks kusagil muinasjutumaal.
