Puiduhakkur aitab oksarisust multši toota
Väikesed, peaasjalikult elektrimootoriga varustatud oksapurustid on mõeldud aeda, kus aeg-ajalt tekib mingi kogus puudelt-põõsastelt kärbitud vesivõsusid ja muidu sellist peenemat oksakraami, millest näiteks roosi- või marjapõõsaste alla multši hekseldada.
Suuremad, sisepõlemismootoriga käitatavad puiduhakkurid on aga mõeldud kütteks kasutatava hakkpuidu tootmiseks. Need eeldavad loomulikult ka suuremat puidukogust, sest selline riist suudab tunnis toota sõltuvalt jõudlusest 3–12 kuupmeetrit haket. Ja muidugimõista pole mõtet aianurka seisma osta 10 000 eurot maksvat masinat, kui aastas on talle sisse sööta vaid paar sületäit oksarisu.
Hakkuritel kaks tööpõhimõtet
Elektrimootoriga oksapurusteid on kahe tööpõhimõttega. Kõige väiksematel, millele võib sisse sööta kuni nelja sentimeetri jämedusi oksi, on sees pöörlev võll, mis giljotiini põhimõttel tükeldab oksa kolme-nelja sentimeetri pikkusteks tükikesteks. Igaks juhuks on selliste riistade sissesöötmislehtrite ava tehtudki selliselt, mis ei võimalda masinasse liialt jämedaid roikaid toppida.
Teist tüüpi hakkurite tööorganit iseloomustab lõiketeradega varustatud pöörlev ketas, mis on sisestatava puunoti suhtes 45kraadise nurga all. Kui esimesena kirjeldatud seade murrab või purustab puitu, siis teine ikkagi juba lõikab.
Nii esimese kui teise variandi puhul ei pea oksi kolusse täie jõuga suruma, piisab, kui tera on seda lõikama asunud – tehnoloogia on sätitud nõnda, et oks tõmmatakse ise edasi. Mõne hakkuri terad on kahepoolsed – kui üks pool nüriks muutub, ei pea seda kohe teritama hakkama, piisab sellest, kui kaks kruvi lahti keerata ja tera ringi tõsta.
Austria aiatehnika tootja Viking seadmeid Eestis müüva OÜ Aiatäht juhatuse liige Arvi Ratassepp ütleb, et sellise puupurusti toodetud oksapudi sobib näiteks marjapõõsa alla või maasikapeenrasse taimede vahele puistamiseks või ka lihtsalt kompostihunnikusse segamiseks. Ratassepa sõnul on teema, mida teha pügatud okstega, eriti aktuaalne just tiheasustusaladel, kus nende põletamine on üldjuhul keelatud. Just sellistes aedades ongi väike puiduhakkur igati kohane abimees.
“Kodukasutajale ongi mõeldud elektrimootoriga hakkurid, sest kusagil väliobjektil lihtsalt elektrit pole ning on vaja kasutada mobiilsemaid, bensiini- või diiselmootoriga varustatud masinat,” kirjeldab Ratassepp. “Viimaseid kasutavad näiteks mõne linna kommunaalfirmad ning arboristid.”
Ta soovitab oksapurusti ostmist kaaluda mitme eramaja peale – kulud ühele kasutajale on väiksemad, hakkuri kasutegur on aga tublisti suurem.
Oksahakkuri kasutamise juures tasub tähele panna, et sinna sisse söödetaks ikkagi toorest puitu. Metsakuiva või lausa lõpuni kuivanud okste hakkimisel lähevad terad palju kiiremini nüriks. Ja muidugi peab vältima metalli, liiva, mulla ja tolmu sattumist lõiketerade ette.
Kui ikkagi peaks juhtuma, et sisestatud oks on liialt jäme ja lõikeketas või trummel kinni kiilub, siis tänapäevastel hakkuritel on selle jaoks spetsiaalne ohutuskaitse, mis kaitseb ka mootorit ega lase sel pingesse minna ja kokku kärsata. Kui selline asi toimub, tuleb seade võimalikult kiiresti vooluvõrgust lahti ühendada, kolu pealt lahti võtta, tera ja selle ümbrus korralikult ära puhastada ning ka kõik muu üle kontrollida.
Küla peale piisab ka ühest
Väärib veel märkimist, et oksapurusti võib osutuda just selliseks aiatööriistaks, mida alati polegi ehk otstarbekas endale koju osta, sest eri ettevõtted tegelevad ka nende rentimisega. See otstarbekus sõltub kasutamise sagedusest – orientiiriks olgu ette antud, et keskeltläbi maksab elektrimootoriga puidupurusti rentimise ööpäev 25–30 eurot. Sääraste seadmete jaemüügihind salongides jääb 250 ja 500 euro vahemikku.
Eespool mainitud suuremad, tootlikumad ja võimsamad puiduhakkurid võimaldavad hekseldada juba sedavõrd suurtes kogustes oksamaterjali ja isegi peenemaid puid, et seda hulka võib kasutada koduse hakkpuiduküttega katlamaja lisakütusega varustamiseks. Kõige selle eeldus on aga piisava koguse tooraine olemasolu. Pelgalt koduaia materjalist selleks kahtlemata ei piisa.
Bensiinimootoriga oksapurustitega saab peenestada vähemalt 8cm diameetriga oksi. Päris arvestatava tööstusliku tootmisvõimsusega on aga näiteks Tšehhi firmas Laski toodetud 35hj diiselmootoriga puiduhakkur, mis võimeline vastu võtma kuni 16cm diameetriga puidunotte. Ideaaltingimustes toodab selline seadeldis kuni tosin kuupmeetrit haket tunnis. Riist võimaldab teha kas purustatud või hakitud puidupudi, hakke fraktsiooni suurus jääb üldjuhul 0,5 ja
2 sentimeetri vahemikku.
Sellised hakkurid on üldjuhul paigaldatud haagisele, mis ka sõiduauto järel veetavad.
