KEVAD TULEB | Veel jõuad need seemned mulda pista
Kirevad suvelilled
Aprillis on sobiv mulda pista mätasharjade seemneid. Erksavärvilised mätasharjad sobivad nii püsikupeenarde kirkamaks muutmiseks kui ka pilgupüüdjaks rõdukasti, amplitesse või spetsiaalselt loodud suvelilleistutusse. Nad pärinevad kuivadelt kivistelt aladelt või subtroopilisest ja troopilisest Aasiast, Aafrikast ja Ameerikast. Kasvuks vajavad mätasharjad valget päikeselist õhurikast paika ja toitaineterikast mulda. Õitsemise ajal on vajalik regulaarne kastmine ja iga kahe nädala tagant väetamine. Välja viiakse taimed pärast öökülmaohu möödumist.
Peiulilled on vähenõudlikud ja lihtsad kasvatada, seetõttu soovitatakse nendega alustada just algajatel aednikel. Erksavärviliste, enamasti kollastes toonides õitega saab lisaks iluaiale kaunistada ka köögiviljapeenraid. Nimelt on nende taimede lõhn ebameeldiv paljudele kahjuritele, kes siis saagi kallale nii usinalt enam ei kipu. Mullastiku suhtes pole nõudlik. Paremini edenevad peiulilled siiski toitaineterikkal ja vett hästi läbi laskval mullal. Plussiks on seegi, et ta kasvab kenasti ka tuulises kohas, samuti lepivad peiulilled päikeselise ja kuivapoolse kasvukohaga. Kui peiulill on kord õitsema hakanud, kaunistab ta aeda kuni külmadeni.
Aedastrite sügisese õiteilu peale peaks mõtlema just praegu, kuna nende seemnete külvamiseks on aprilli teine pool just parim aeg. Astritaimede tõusmed ilmuvad juba 1–2 nädalaga. Oluline on see, et noored taimed välja ei veniks. Selleks tuleb neile leida võimalikult valge ja tavalisest toatemperatuurist veidi jahedam kasvukoht. Korra võiks neid kindlasti pikeerida. Taimede kasvukoht tuleb valida soe ja päikeseline ning selline, kus oleks toitaineterikas ja vett hästi läbi laskev muld. Õue, oma alalisele kasvukohale, saab taimed istutada juba mai teisel poolel.
Rohelised köögiviljad
Spinati kasulikkusest räägitakse legende. Spinat talub erakordselt hästi külma, seega võib ta olenevalt ilmastikust mõnel aastal juba aprilli lõpuski avamaale külvata. Seemned hakkavad idanema 3–4 kraadi juures, optimaalne idanemistemperatuur on 20–22 kraadi. Tõusmed taluvad kuni kuuekraadist külma, rosett kannatab välja isegi kuni –10 kraadi. Suvise kõrge temperatuuri ja pika päeva tingimustes hakkab spinat kiiresti õitsema ning saagi kvaliteet halveneb. Seetõttu teda suvel kasvatada ei tasugi. Sügisese saagi saamiseks külvake uued seemned maha juuli lõpul, augusti algul. Samuti võib külvata ka hilja sügisel, isegi novembri algul.
Suurepäraselt taluvad jahedamat ilma ka herned ning seetõttu võib nad mulda pista juba aprilli lõpus. Võimalikult vara külvatud herneste puhul on ka lootust, et nad ussitavad vähem. Aedherne kasvukohaks valige soe, päikseline ja tuultele avatud koht. Nii on tülikaid kahjureid vähem. Liiga märjas kasvukohas on haiguste oht suurem, liiga kuivas jäävad kaunad väikesepoolseks, varjulises kohas venib taim valguse poole küünitades aga välja. Et pikendada saagikogumise aega, võib kevadel teha mitu järjestikust külvi või külvata eri valmimisajaga sorte.
Nuikapsas on suurepärane lühikese kasvuajaga köögivili, mida kasvatatakse ja teatakse teenimatult vähe. Kuigi tegu on ühega paljudest kapsaliikidest, ei meenuta nuikapsas välimuselt kuidagi harjumuspärast kapsapead. Oma lühikese ümara paksenenud varre, nn varsvilja tõttu sarnaneb ta väljanägemiselt pigem kaalika või naeriga.
Nuikapsast võib külvata otse kasvukohale või kasvatada ette istikud sarnaselt peakapsaga. Avamaale istutamiseks peaks taimel olema 3–4 pärislehte, seetõttu on parim aeg teda külvata aprilli lõpus. Mullaviljakuse suhtes ei ole nuikapsas väga nõudlik, kuid paremini edeneb huumusrikastel liivsavimuldadel. Et nuikapsas kasvaks mahlane ja õrn, vajab ta kasvamiseks rohkesti vett. Veepuudusel muutub nuikapsas puiseks ja maitsetuks, ebaregulaarsel kastmisel kasvavad viljad lõhki.
Kapsad, nii peakapsad kui ka brokoli ja lillkapsad, saavad aprillis külvates piisavalt aega kasvamiseks, enne kui nad mai lõpus avamaale istutada. Peakapsas tärkab 6–8 päeva pärast külvi. Seemnete idanemisel peaks temperatuur olema +18…+20°. Tõusmete ilmumisel alandatakse temperatuuri 5–6 päevaks +6…+10°ni, et vältida tõusmete venimist. Hiljem, taimede kasvu ajal, tuleks temperatuur päikeselisel päeval hoida +14…+18°. Taimi võib ette kasvatada kasvuhoones peenras, istikukastides või kassettides.
Kassetitaimed juurduvad põllule istutades paremini ja alustavad kasvu kiiremini. Enne avamaale istutamist tuleb taimi karastada, harjutades neid välistemperatuuriga. Et lill- ja spargelkapsa saagiperiood on lühike, võiks neid kultuure saagiaja pikendamiseks külvata mitu korda umbes kahenädalaste vahedega.
