2 vahvat salatit, keda kindlasti kasvatada võiks
Aiapoes salatiseemet valides ja pakendeid uurides saab aimu sellest, kui tohutult mitmekesine on aedsalati (Lactuca sativa) perekond. Aedsalatil on palju teisendeid, millest omakorda on aretatud kümneid eri värvi, lehe kuju, kasvuviisi ja maitsega sorte.
Lehtsalat (var. crispa) jaguneb kasvutüübilt noppe- ja lõikesalatiks. Noppesalati lehed kasvavad tihedalt varrel, neid murtakse taimelt ühekaupa ning taim kasvab aina edasi. Lõikesalatil on püstiste lehtedega kohev lehekodarik, mis koristatakse tavaliselt tervikuna. Lehtsalat ei moodusta pead nii nagu peasalat.
Peasalati (var. capitata) tihe lehekodarik meenutab kapsapead. Jää- ja võisalat on tema eri vormid. Jääsalati pea on tihedam kui võisalatil, lehed on vähem või rohkem kähardunud ja lõhestunud servadega. Tugevad, rabedad ja krõmpsuvad hamba all. Võisalat on õrnem, õhukeste ja pehmete lehtedega. Lehed on siledad ja enamasti terveservalised.
Jää- ja võisalati vahepealne
Bataavia salat on suhteliselt uus peasalati vorm. Nii nagu teisedki peasalatid, kasvatab ka bataavia salat pea. Sõltuvalt sordist võib see olla tihke või kohev, ümmargune või piklik. Välimiste lehtede serv on vähem või rohkem sakiline. Pea võib kaaluda 150–500 grammi.
Võrreldes jääsalatiga, on bataavia salati lehed pehmekoelisemad, kuid siiski küllalt krõmpsud. Võisalatilt on bataavia salat pärinud pehme pähklise maitse. Ühesõnaga – bataavia salat on maitsvam kui jääsalat ja krõmpsuvam kui võisalat.
Bataavia salati hea omadus on see, et ta ei lähe suvekuumaga kuigi kergesti õitsema.
Peasalati üks uuemaid vorme on ka suurte lopsakate ja mahlaste lehtedega Cosbergi salat, mida on aeg-ajalt toidupoes saada. Cosbergi esivanemateks on peasalat ja rooma salat.
Valmib suve lõpus
Rooma salat (var. longifolia) on kõige pikema kasvuajaga aedsalat, koristusküpsete peade valmimiseks kulub tärkamisest 70–90 päeva. Seega sobib rooma salat hästi suve lõpu salatimaterjaliks.
Rooma salati lehed on hulga suuremad ja tugevamad kui lehtsalatil. Lehed on tugevate roodudega ja püstised, ülalt kaarduvad kergelt sissepoole. Aja jooksul moodustub piklikümar kohev lehekodarik, mis on pealt vähem või rohkem sulgunud.
N-ö täiskasvanud rooma salat meenutab välimuselt hiina kapsast, kuid lehed on tumedamad ja siledama pinnaga. Mõni rooma salati sort võib kasvatada kuni 30 cm kõrguse pea, minisordid on 10–15 kõrgused.
Kodariku välimised lehed on tavaliselt sügavrohelised, seesmised heledamad ja õrnemad. Soomlased ja rootslased kutsuvad rooma salatit sidesalatiks (soome k sidesalaatti, rootsi k bindsallat). Põhjus on selles, et kuna vanemad sordid olid väga avatud lehekodarikuga, tuli need õrnemate südamikulehtede saamiseks kokku siduda. Uued sordid “sulguvad” juba ise. Samuti on uued sordid saagikamad ja resistentsed salati-ebajahukastele.
Rooma salatil on mitu head omadust, miks teda tasub kasvatada. Esiteks talub ta paremini suvekuuma ega putku nii kergesti kui teised salatiteisendid. Teiseks: lisaks toorsalatile saab tema maheda maitsega lehti kasutada ka soojas toidus nagu spinatit ja hiina kapsast.
Kolmas väärt omadus on see, et rooma salatit saab pikemalt säilitada. Kaevake taimed oktoobris üles ja istutage keldris liiva sisse. Sobivates hoiutingimustes võivad salatipead püsida söögikõlblikuna isegi kuni kaks kuud.
