Kummast saab parema põranda - laminaadist või puidust?
Laminaadi kaitseks astub välja Janne – muret on tunduvalt vähem kui laudparketi või -põrandaga. “Meil on kodus kõik need põrandaliigid olemas ja paraku kuulub mu poolehoid laminaadile,” kinnitab ta.
Kui majas saalivad lapsed sisse-välja, asjad kukuvad põrandale, mänguautodega sõidetakse pidevalt edasi-tagasi, vaatab naine üksnes kurvastusega laudparketti ja selle kriime. Olgugi et põrandaid on korralikult hooldatud. Köögis on kvaliteetne laminaat juba aastaid aga üle elanud asjade maha kukkumist, veeuputusi, liivaseid jalatseid.
Laminaadi kaitseks
“Kvaliteetne laminaat on väga vastupidav ja kerge hooldada. Seda ei tohi tähelepanuta jätta eriti siis, kui lapsed majas ja ise tuleb koristamisega tegeleda,” kiidab laminaadi omadusi ka Triin. Tema on põhjalikult uurinud laminaatide omadusi ja lisab, et hea laminaadiga jäävad kulumiskindluse poolest samasse klassi Lõuna-Ameerika ja Aafrika puidud. Euroopas kasvavast puidust laudparketid ja naturaalse spooniga parketid on suhteliselt väikese kulumis- ja löögikindlusega ning kaotavad kiiresti algse väljanägemise.
Lincona Põrandakeskuse projektijuht Margo Villmann ütleb, et laminaatpõranda eelis on kindlasti suurem kulumiskindlus ja survetugevus. “Metallist kingakonts või kõva koeraküüs enamasti heale laminaatpõrandale jälge ei jäta, kuid puitpõrandat võivad muljuda või kriimustada küll,” selgitab ta. Villmann lisab, et samas ei ole ka laminaatpõrand kõigele vastupidav. Näiteks ratastega toolide all peab kõigi põrandatüüpide puhul kasutama põrandakaitseid.
Kuna laminaatparkett on suure kulumiskindlusega, sobib see ideaalselt esikute, köökide ning elutubade põrandate katmiseks, kus isegi lakitud puitpõrand võib nõrgaks osutuda. Loomulikult tuleb kõige vastupidavamad laminaatparketid panna sinna, kus kulumistingimused on äärmuslikud – kaubanduskeskused, sadamaterminalid, tantsupõrandad ja baarid-restoranid.
Laminaatpõranda paneelid koosnevad neljast kihist: alumine on müraisolatsioon (ei kasutata kõikjal), teine kiht on vaiguga immutatud paber või plast, kolmas on dekoratiivne, mustriga kaetud paberikiht ja neljas läbipaistev kaitsekile spetsiaalsetest vaikudest. Kui laminaatparketiga õigesti ümber käia, kestab see aastakümneid kaunina. Ei tasu unustada, et põranda vastupidavusele paneb aluse korralik paigaldustöö.
Laminaadi pind on veekindel, kuid vett ja niiskust ei talu laminaatparketi puidu- ja paberiosakestest kokkupressitud kandeplank.
Niiskus- ja veetundlikud on ka vuugid, kust vesi ja niiskus kandeplangu kallale võivad pääseda. Tulemuseks on inetu, pundunud vuukidega põrand, mida enam päästa ei anna. Laminaatparketi niiskuskindlust (mitte veekindlust) aitab suurendada spetsiaalne vuugikaitsevedelik, mis lisatakse paigaldamise käigus ja seda kasutatakse kõige enam niiskematel pindadel – esikus ja köögis.
Puidul oma austajad
Looduslike materjalide austajad eelistavad kahtlemata puitparkettpõrandat. Võrreldes laminaadiga on naturaalne parkett pehmema pinnaga ja kardab rohkem esemete kukkumist. “Puitpõranda eelis on tema naturaalsus ja soojus. Eriti just põrandakütte puudumisel puhul tundub laminaat jala all jahedam. Samuti saab puitpõrandat erinevalt laminaadist vajadusel lihvimise ja uuesti viimistlemise teel taastada,” ütleb Villmann.
Kuna naturaalsete laudparkettide hinnatase on viimastel aastatel liikunud aina soodsamaks, avaneb tarbijatel rohkem võimalusi sellise põranda soetamiseks. “Hinnaklassilt on laminaatpõrand kindlasti soodsam – selle saab ka alla 5 €/m². Laudparkettide hinnad algavad umbes 18 €/m²,” ütleb Villmann.
Ostjal on valida klassikalisest, suhteliselt pehmest kuusest või männist ja märksa tugevamast tamme lipp-parketist kuni kõige eksklusiivsemate puiduliikideni.
Laudparkett koosneb kolmest kihist: pindmine väärispuidust kiht on u 3,6–4 mm; keskmine männilamellidest kandekiht ning alumine kuusevineerist kiht.
Laudparketid on eri paksusega. Mida paksem on väärispuidust pealispind, seda enam kordi on võimalik pinda lihvida- töödelda.
Puitpõrand ei pruugi olla aga parim valik lemmikloomade puhul. Isegi kui uriiniplekk koristatakse kohe, võib see tekitada püsivaid kahjustusi, mille eemaldamiseks tuleb põrand uuesti viimistleda.
“Õigeid hooldusvahendeid kasutades ei erine üks põrand teisest,” kinnitab Villmann, kelle sõnul ei nõua nii laminaat- kui ka lakitud puitpõrandad muud kui igapäevast hooldust.
Kui tegemist on õlitatud või õlivahatatud puitpõrandaga, peaks seda vähemalt kord aastas hooldusõlitamisega värskendama – see annab jälle värske ilme ja peidab tekkinud väiksemad kriimustused.
“See ongi õlitatud põranda eelis, et seda saab jälle värskeks põrandat lihvimata. Lakitud puitpõrandal seda võimalust pole. Laminaatpõrandal ei ole aga peale laudade väljavahetamise muid kahjustuste kõrvaldamise võimalusi,” selgitab Margo Villmann.
