Kuuba – pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline

Kuuba on nagu sibul – mitmekihiline. Kõik sõltub lihtsalt sellest, mida vaadata, ning veel olulisem, kuidas seda teha.

Olen üsna kindel, et igal selles saareriigis käinul on oma isiklik Kuuba. Mida seal olnu maast arvab, sõltub eelkõige sellest, kuidas ta nähtut tõlgendab.

Ühed näevad ookeaniäärsetel promenaadidel kihutavaid uunikum-limusiine; teised autoparki, mille “parim enne” sai läbi juba vähemalt 40 aastat tagasi. Vahel tundub, et isegi “kõlblik kuni” on juba tükk aega tagasi lõppenud, sest mitmeid taolisi sõidukeid hoiavad koos vaid traat ja tahtejõud.

Mõned turistid on vaimustuses ajahambast romantiliselt puretud koloniaalvilladest, osa muretseb aga hooletusse jäänud ning varisemisohtlikuna tunduvates majades elavate inimeste heaolu ja turvalisuse pärast.