Vaata, millistel põhimõtetel luukse tervendavaid aedu
Peamiselt Inglismaal, USAs ja Põhjamaades levinud aedade tervistavat toimet on uuritud isegi teaduslikult ning leitud, et patsientidel, kelle aknast avanes vaade aiale, paranesid kiiremini kui need, kes nägid aknast vaid kiviseina. Ka valuvaigisteid vajasid nad vähem. Samasuguseid tähelepanekuid on tehtud ka kontoritöötajate kohta. Need töötajad, kelle aknast avaneb vaade loodusesse, taluvad tööpinget ja stressi kergemini ning ka nende töörahulolu on suurem võrreldes kolleegidega, kelle aknast avaneb vaade igavale hoonestatud alale.
Igal oma sümpaatiad
Ühest definitsiooni tervendava aia kohta ei leia, küll aga võib selliseks aiaks lugeda iga aeda, mis maandab stressi ning lõdvestab meeli ja vaimu. Seega tuleb lähtuda inimese subjektiivsetest tunnetest ning aeda valida taimi ja kujunduselemente isikliku meeldimise järgi. Sest see, mis meeldib ühele ja mõjub talle tervistavalt, ei pruugi seda teise inimese jaoks üldsegi olla.
Tervistavate aedade kujundamisel lähtutakse konkreetsete inimeste vajadusest. Kui tegu on liikumispuudega, tuleb aed planeerida nii, et aiateedel oleks vajalik laius, kaldenurgad ja pöörderaadius ratastoolis istujatele ning puhkekohad. Psüühikast lähtudes võib tervistava aia kujundada värvusteraapia põhimõtteid silmas pidades.
Eestis on tervendavaid aedu uurinud ja rajanud maastikuarhitekt Kadri Maikov, kes on ka raamatu “Tervendavad aiad” autor. Tema sõnul tuleks oma aeda valida sellised taimed, kellega aia kasutaja meelsasti suhtleks: “Oleme harjunud, et suhtlemine toimub ainult inimeste vahel, kuid looduses on selleks lausa neli võimalust: elutud asjad, taimed, loomad ja inimesed”.
Vett ja kive saab käega katsuda. Tunnetame seeläbi, et vesi on märg, kivi hommikuti külm, õhtul aga soe. Seejärel suhtleme aias olevate taimedega. Tervendavasse aeda soovitab Maikov pigem suureõielisi taimi, mis on silmatorkavamad, ja suuri lopsakaid puhmaid nagu pojengid, hostad, suureõielised härjasilmad, tokkroosid.
“Inimene peab tundma ennast taimede keskel elusana ja turvalisena. Siis saab suhelda ka loomadega, keda aias olevad taimed kohale meelitavad, olgu nendeks näiteks oravad või mesilased. Ja seejärel loob aed võimaluse inimestevaheliseks suhtluseks,” jätkab maastikuarhitekt.
Uhtna kõrtsi valge aed
Koos Uhtna Valge kõrtsi perenaise Kai Paksuga kujundati sealne aed tervistava aia põhimõtteid silmas pidades. Kõrtsi aias on eri piirkonnad, sealt leiab nii traditsioonilise taluhoovi elemente kui moodsat maastikuarhitektuuri. Kuid aia ühiseks nimetajaks on valge värv, mida leidub kõikjal. See loob efektse ja piduliku mulje ning on kaunis ka hämaruses. Suveöödel on aed valge ja siin on palju liikumist ning müstikat, mis meile hästi mõjub.
