Vaata, kuidas koduaias edukalt mureleid kasvatada
(1)Maguskirss (Prunus avium), rahvapäraselt murel, on magus ja maitsev alternatiiv hapukirsile. Puu õitseb kevadel kaunilt ning annab suvel maitsvaid ja magusaid vilju, seega on ta igale koduaiale ehteks ja omanikule rõõmuks.
Puukoolides on saadaval korralik valik Eesti tingimustes üsnagi vastupidavaid maguskirsi sorte. On nii kollaste, punaste kui ka peaaegu mustjate viljadega mureleid. Kodusesse aeda istikute valikul on kõige olulisem, et sordid sobiksid üksteisele tolmeldajaks.
Murelile kasvukohta valides eelistage päikesepaistelist kohta, see tagab viljade ühtlasema valmimise. Külmadele tuultele avatud paigad ei ole parim valik. Kindlasti ei tohi istutamise kohta koguneda seisev vesi, sest murelile ei meeldi liigniiskus. Sobivaim on hästi õhustatud kerge muld, mulla reaktsioon peaks olema nõrgalt happeline või neutraalne (pH 5,5–6,5). Mullaviljakuse suurendamiseks tasuks lisada komposti või kõdusõnnikut.
Istutamine
Murelid istutage paarikaupa, et ei tekiks probleeme tolmeldamisega. Istikuid müüakse enamasti pottides, kuid ka paljasjuursetena. Paljasjuursetel istikutel peaks olema hästi arenenud narmasjuurestik, katkised narmasjuured lõigatakse enne istutamist ära.
Potistatud istikute juurestikku on kasulik enne istutamist natuke kobestada, seda eriti juhul, kui juured on kasvanud poti sees ringjalt. Juurte kobestamine soodustab nende kiiremat arengut mullas. Enne istutamist leotage potti veidi vees, et mullapall oleks märg.
Puu istutamiseks kaevake umbes 60 cm läbimõõdu ja 60 cm sügavusega auk. Augu põhja pange komposti või kõdusõnnikut, mille peale käib august kaevatud mulla ülemine, viljakas kiht. Kõige ülemiseks kihiks pange augu kaevamisel saadud alumine, vähem viljakas kiht. Muld puu ümber tallake korralikult kinni, kuid jälgige, et puu jääks ka pärast tallamist ikka otseks.
Istutatud puid on vaja korralikult kasta. Noored istikud toestage tugipostiga, seda eriti tuulisemates kohtades.
Hooldamine
Kui puu on aeda istutatud, jälgige, et ta ei jääks kuiva kätte ning põuastel aegadel tuleb teda korralikult kasta. Kaitske noorte puude tüve näriliste eest, selleks paigaldage tüvekaitse, mis võiks ulatuda kuni alumiste külgharudeni. Tüvekaitse alumine ots peab olema mullas, sest kui see jääb mulla peale, pääsevad närilised puu tüvele ligi ja kahjustused võivad jääda märkamata.
Nagu viljapuud ikka, vajab ka murel võra kujundamist ja lõikamist. Mureli puhul kärbitakse üheaastaseid juurdekasvusid ja lõigatakse ära nii võrasse sisse kasvavad kui ka kuivanud oksad. Lõigata võib kevadel märtsis-aprillis või siis juba suvel juunis-juulis.
Magusad viljad
Mureli viljad on meile kõigile tuttavalt magusad ja väga hea maitsega, siinkohal pole ka vahet, kas tegu on Ungarist toodud või koduaias kasvatatud kirssidega. Kuigi tõepoolest, need välismaised kipuvad olema meie omadest suuremad.
Kõige parem on murelid otse puult suhu panna, aga kui neid on juba väga palju, saab nendega ka muud peale hakata. Murelimoos on erakordselt magus ja vajab väga vähe suhkrut – tegelikult võiks sinna sisse maitseks panna ka midagi hapukamat, muidu jääb lõpptulemus pisut lääge.
Pooleks lõigatud ja ilma kivideta mureleid võib edukalt ka külmutada, et neid talvel oma äranägemise järgi kasutada. Eriti ohtra murelisaagi omajad võivad neist mahla aurutada – ka see saaks parem valmistatuna mõne hapuka marjaga pooleks. Nii nagu kirsside ja ploomide puhul ikka, peab nendest hoidiste valmistamisel kivid eemaldama.
Talvekindlad sordid ja nende tolmuandjad:
’Arthur’ (algselt ’Kristiina’) on hea talvekindlusega saagikas sort, mille viljad valmivad juulis ja on mustjaspunase värvusega. Sobivad tolmuandjad on ‘Leningradi must’, ‘Meelika’, ‘Tõmmu’, ‘Polli murel’ ja ‘Zorka’.
’Elle’ on väga hea talvekindlusega varajane saagikas sort, viljad valmivad juba juuni keskel. Viljade värvus on tumepunane. Sobivad tolmuandjad on ‘Meelika’ ja ‘Arthur’.
’Leningradi Must’ on väga hea talvekindlusega saagikas sort, viljad valmivad juulis ja on mustjat värvi. Sobivad tolmeldajad on ‘Arthur’, ‘Meelika’ ja ‘Zorka’.
’Meelika’ on hea talvekindlusega saagikas sort. Viljad valmivad juulis ja on mustjaspunased. Sort on isetolmlev. Ise on sort heaks tolmuandjaks paljudele teistele sortidele.
’Mupi’ on hea saagikuse ja talvekindlusega sort. Viljad on tumepunased. Parim tolmeldaja on ‘Arthur’ (algselt ‘Kristiina’).
’Taki’ on hea talvekindlusega saagikas sort, viljad valmivad juulis ja on mustjaspunased. Sobiv tolmeldaja on ‘Elle’.
’Madissoni Roosa’ on hea talvekindlusega saagikas sort. Viljad valmivad juuli teises pooles ja on helepunased. Sort on isetolmleja, kuid saagikust parandavad ‘Polli murel’ ja ‘Leningradi must’.
’Elton’ on hea talvekindlusega saagikas sort. Viljad valmivad juuli lõpus ja on kollased. Mingil määral isetolmleja, kuid saagikust parandavad ‘Dönisseni kollane’ ja ‘Leningradi must’.
