Pean ikka ja jälle tänama võimaluse eest reisida koos Maakodu, Tensi Reisibüroo ja väga toreda reisiseltskonnaga!

Olen õnnelik, et sain võimaldada reisi oma emale Milvi Loitvele, kes on viimased aastakümned olnud isukas reisidel käija. Paljud temavanused sõbrannad-reisikaaslased hakkavad reisidest loobuma – kes kukub ära tervise, kes muul põhjusel. Tänan fortuunat!

Kui küsitakse, mis kõige rohkem meeldis ja meelde jäi, siis on sellele raske vastata. Šveitsi-reisil oli väga häid momente rohkesti. Eriti huvitav oli vaadata aedu koos eestlasest maastikuarhitekti Epp K. Erardiga, tänu kellele meil olid südantsoojendavad rahvusliku toiduga vastuvõtud ning kohtusime Berni roosiaias ka toredate Šveitsis elavate eestlastega. Selliseid elamusi üksi reisides juba kogeda ei saa!

Alpid on võrratud – kõik oligi nii ilus nagu “pildi peal”.

Unustada ei saa võimsaid looduslikke jugasid ja kuristikke. Silma rõõmustasid huvitavad aiad eksootiliste taimedega, ja muidugi viimasel reisipäeval külastatud Bella saar oma palee ja itaaliapäraste terrasside ning aedadega.

Olles näinud kõike seda ilu, tekkis tungiv soov seda ka oma perele ja sõpradele näidata, koos veel üle vaadata ja nautida.

Kiidan reisikorraldajaid Tensi reisidest ja Maakodust! Oli huvitavalt mitmekesine, iga päev omanäoline. Ja tervitan toredat reisiseltskonda, keda sidus kokku armas huvi taimede ja aiakujunduse vastu!

Reet Priilaht:

Tundsin teatavat väsimust oma varasematest suurepärastest, kuid väga tempokatest ning tiheda eriprogrammiga kultuurireisidest erialainimestele.

Ja siis jäi silma Tensi reiside “Muinasjutuline Šveits oma aedadega”. Nüüd tean – see oli õige valik!
Vuippensi maamõisas polnud enne meid ükski reisigrupp varem käinud.
Minu jaoks oli reisi elamusrikkamaks osaks esimese päeva õhtupoolik järveäärses farmis. Ei arva, et põhjuseks ainult see, et vaim oli alles värske ja muljeteanum tühi. Korraldajate poolt hästi planeeritud ja täiuslikult korraldatud üritus. Südamlik ja avatud pererahvas, kes näis nautivat, et sai meie reisiseltskonda vastu võtta ja meile rikkalikku õhtusööki pakkuda.
Epp K. Erard farmihoovis koos oma koostööpartneri Luc Merianiga.

Seda elamust poleks olnud muidugi ilma Epp K. Erardita, samuti ka järgmise päeva Vuippensi mõisa ega roosiaia piknikku.

Selline vabas miljöös üritus oli hea ka oma reisikaaslastega tutvumiseks ja tänu viktoriinile ka parimate aiandusspetside teadasaamiseks. Need asjatundjad aitasid reisi jooksul lahkelt täiendada minu kasinaid teadmisi looduse vallas.

Kui tavaliselt saab hooneid imetleda ainult väljast, siis oli suurepärane, et pererahvas lubas meid ka oma privaatalale ehk eluruumidesse. Šveitslased ei armastavat seda üldjuhul eriti teha, kuid meie saime hea ettekujutuse selle ajaloolise farmi omaaegsest ruumijaotusest.

Päevale pani punkti sõit hotelli soojas suveõhtus, pimenev taevas särama löövate rakettidega ja lõkete kuma. Oli ju Šveitsi rahvuspüha!

Ann ja Priit Raadik:

Raske on reisilt ühte ja ainsat paika või sündmust esile tõsta, sest häid muljeid oli palju. Eriline oli reisi esimene õhtu, kui Šveits tähistas oma rahvuspüha ja meie veetsime selle Gruyère’i järve ääres kohalike inimeste renoveeritud farmi ja maitsva toiduga.
Gruyère’i järve ääres asuv talu, mis taastati Fribourgi tüüpilise vana farmina ning mille aeda eestlasest aiakujundaja Epp K. Erarad meile tutvustas.

Meelde jäid vapustavad vaated Männlichenil, Aare kuristikus, aga ka bussiaknast.

Ääretult sümpaatne oli Brissago saare botaanikaaed. Mõjuvad olid Trümmelbachfälle kosedki. Mainimata ei saa jätta uhket Borromeo paleed, mis meile meeldis eriti seestpoolt.

Tegelikult polnudki kohta, mis üldse ei meeldinud.

Suur tänu toreda reisi eest!

Janne Laidinen:

Šveits on minu jaoks natukene vastuoluline riik. Ühes riigis kehtib paralleelselt mitu eri keelt, mitu eri usku, erinevat poliitilist süsteemi. Aga samas see kõik toimib ning inimesed on õnnelikud ja rahulolevad.

Loodus on imeline ja mitmekesine. Mägedes võib kohata alpililli õitsemas ja aasal lehmi söömas, kui samal ajal paistab vastasmäelt lumi.

Võrratu on seda kõike kogeda ja raske üheselt sõnadesse panna – tuleb ise kohale sõita ja nautida, sest Šveitsil on nii palju pakkuda.
Maakodu lugejareisil osalejad Šveitsi lumiste mäetippude ja liustike ees.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena