FOTOD: Õige taluleib valmib Sangaste rukkist

Lääne-Virumaal asuv Kaarli talu rajati praeguse perenaise Kadri Kopso vanavanaisa Kaarli metsamüügist saadud rahadega, mis võimaldas mõisa käest maad osta.

Tänaseks on talus haritavat maad juba 50 hektari ringis.

Talu perenaine Kadri tuli koos perega maale elama 2009. aastal. Tema tegeleb talus peamiselt leivaküpsetamisega, tema abikaasa Lembit põllutööde, raamatupidamise ja müügiga ning Kadri isa on pühendunud metsale.

Kaarli talu tootevalikust leiab seitse erinevat sorti taluleibasid, mitmeid küpsiseid, külmpressiõlisid ja pisikesi pätsereid. Käesoleval aastal võitis Kaarli talu seemneküpsis talutoidu konkursil parima pagaritoote tiitli.

Veskitooted ja külmpressiõlid

Perenaine sõnul moodustab kõige suurema osa Kaarli talu toodetest veskitooted ja külmpressiõlid. “Toorainest kasvatame ise mahedat Sangaste rukist, mis on Kaarli talu leivanumbriks. Lisaks kasvatame veel mahekaera ja speltat ning valmistame näiteks tudrast külmpressiõli,” selgitab perenaine. Leivaküpsetamine on ka talu kõige uuem tegevus – talu teeb leiba neljandat aastat ja selleks tarbeks on ehitatud spetsiaalne leivatuba.

Kaarli talu Kadri valmistab seitset erinevat leiba. “Kõige traditsioonilisem on rukkileib, mis on valmistatud puhtast Sangaste rukkist, veest ja soolast,” jutustab perenaine. Kadri sõnul kui lisada rukkileivale köömneid saab hoopis köömneleiva. Kaarli talu mustas leivas on aga üsna tublisti rukkilinnasejahu, mis teeb leiva tumedaks. Ka suhkrut on natuke rohkem ja leib seega pisut magusam. “Musta leiva baasil teen koriandrileiba, mis on ka minu üks suuri lemmikuid,” selgitab Kadri. Seemneleivas on perenaise sõnul nelja erinevat sorti seemneid. Lisaks pakutakse veel rosinaleiba ja pidulikku pühadeleiba, kus on nii rosinad, Kreeka pähklid kui ka mustad ploomid.

Leivategemise ABC

“Kõige tähtsam on kindlasti õige tooraine, parim on ikka oma mahedamaitseline Sangaste rukis,” selgitab perenaine. Edasi läheb tavapäraselt. “Kõigepealt panen eeltaina hapnema – jahu, vesi ja juuretis. Tavaliselt panen hapnema õhtul ja siis hommikul küpsetan, 10–12 tundi on päris hea hapnemise aeg,” jutustab perenaine. Kui hapnemine on möödas ja tainas on vedel, pealt mullidega, siis lisab Kadri jahu ning kõik ülejäänu, mida on vaja lisada – soola, suhkrut, köömneid. “Siis sõtkun taina ära, panen vormidesse kerkima ja küpsetan ning ongi tehtud,” räägib Kaarli talu perenaine.

Lisaks suurtele leibadele valmistab Kadri veel pisileibasid, mis on ka tema enda suured lemmikud. “Umbes viis aastat tagasi tuli teemaks, kuidas lapsi rohkem leiba sööma panna,” jutustab ta. Kadri sõnul tegi ta testi, valmistas erinevaid väikseid leivapätsikesi ja viis neid kooli. Lapsed said hinnata välimust, krõbedust ja maitset. “Kõikidele lastele need väga meeldisid ja lapsed pakkusid välja ka erinevaid nimesid. Ühiselt sai valitud nimeks pätser,” selgitab Kadri. Perenaise sõnul saab neid teha ükskõik mis maitsega, kuid püsivalikus on 4–5 sorti, kuid kõige populaarsemaks maitseks on rosinapätserid.

Talurahva väike missioon

Talurahval on ka oma pisike missioon näidata lastele, et maal on tore. “Koolilapsed käivad aeg-ajalt, näiteks pühade eel, meil talus ise leiba tegemas,” selgitab Kadri. Perenaine usub, et selline võimalus, et lapsed saavad tulla ja ise proovida leiba teha ning talu tegemisi vaadata, tekitab lastes emotsiooni, et maal ei ole mitte igav, vaid tore.

Igasugune katsetamine erinevate toodetega on talus alati päevakorras. Kadri sõnul on nad kasvatanud ka köömned ja sojauba. Proovitud on ka tatra-, lina- ja õlikõrvitsa kasvatust. “Turg on kõik tooted rõõmuga vastu võtnud, kuid nende tootmine ei ole talu jaoks ära tasunud,” räägib Kadri. Tulevikus on kõige enam plaanis laiendada pagaritoodete osa – lisaks leivale loodetakse tootma hakata sepikut ja jõuda ka saiatoodeteni.

“Soov valida poeletilt ehtsat talutoitu peab tulema inimese enda seest. Ei saa öelda, et üks asi on halb või teine hea, vaid asi on maitses,” kinnitab Kaarli talu perenaine. Kadri meelest on inimeste eelistused erinevad, tuleb lihtsalt proovida. “Üks oluline erinevus leiva puhul on see, et taluleib säilib kauem. Mitte midagi muud sellega ei juhtu, kui vaid läheb tasapisi kõvaks,” kinnitab Kadri Kopso.

Taluelu teeb õnnelikuks

“Taluelu juures on äge just see, et sa näed kogu toidu valmimise protsessi algusest lõpuni. Käid piilumas, kui pikk on oras ja mis töid saab teha... Et nüüd kasvas pea ja nüüd tolmles,” jutustab Kadri. Tema kinnitusel on vilja tolmlemine taluniku jaoks nagu öökuninganna õitsemine.

“Aasta tähtsaim hetk on ikka rukkilõikus. Millele järgneb värskest viljast esimese leiva küpsetamine,” arvab Kadri. Ta ütleb, et kui jätta loodusega käsikäes käimine kõrvale, siis teine pool on inimesed ja võrgustik, mis talupidamisega kaasas käib. “Need ei ole just inimesed, kellega sa iga päev suhtled, kuid samas, kui sul on nõu vaja, siis kõik aitavad üksteist. Julgen küll öelda, et sellest ajast, kui maale elama kolisime, oleme ise ka palju rõõmsamad, avatumad ja seltskondlikumad. Oleme õnnelikumad," kinnitab Kaarli talu perenaine Kadri Kopso.

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.