Toaõhk värskemaks potilillede abil

Hilissügisel saavad aiatööd vaikselt otsa ja üha kehvemaks muutuv ilmastik sunnib aedniku tubasemaks. Nüüd on õige hetk toalilled üle vaadata ja endale uusi hoolealuseid hankida.

On tõestatud, et toalillede rohkusest sõltub otseselt meie eluruumide õhu kvaliteet. Juba kolmkümmend aastat tagasi uuris Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsioon NASA, kuidas teatud toataimed tekitavad ka hermeetilises ruumis hingamiseks vajalikku õhku. Selgus, et paljud tavalised toataimed eemaldavad toaõhust kahjulikke keemilisi aineid, mida kodudes ja töökohtadel on uskumatult palju.

Meie kodud pole küll võrreldavad hermeetiliselt suletud kosmosejaamadega, kuid mõned toataimed muudavad talvel õhu kvaliteeti paremaks igal juhul.

Taimed imevad õhusaaste endasse lehtede pinnal olevate mikroskoopiliste õhupilude kaudu. Kuna taime lehtede kaudu toimub pidev vee aurumine, tekib selle tulemusena taimes liikumine, mis viib õhusaasteosakesed taime juurtesse, kus juuremikroobid lagundavad need taimele ja teistele mikroobidele sobivaks toiduks. Taimed “söövad” nõnda meie hingamisõhust kahjulikud ained ära.

Mida kuivem on õhk ruumis, seda rohkem leidub selles ka baktereid. Suurem hulk taimi tõstab ruumis õhuniiskuse taset, tänu millele bakterite suhteline arv väheneb ja seeläbi paraneb ka õhu kvaliteet.

Parimad õhupuhastajad

Eri taimed käituvad toatingimustes oma eripäradele vastavalt, kuid tihtilugu on parimad õhupuhastajad suure lehemassiga lopsakad taimed. Kõige kõrgema hinde on selles testis saanud kollakas kuldviljakpalm, mida meie kodudes küll sagedasti ei kohta.

Kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus lutescens) kuulub väiksemakasvuliste palmide hulka, mida on toas mugav kasvatada. Ta kasvaks aasta ringi tavapärasel toatemperatuuril, mis on ligikaudu 20 pluss­kraadi. Kasta tuleb seda taime korrapäraselt, kuna ta vajab suhteliselt palju vett ja niisket mulda. Jälgige, et ta siiski kogu aeg jalad vees ei istuks – see ei mõju talle hästi!

Üldiselt on kuldviljakpalmi siiski lihtne kasvatada ning ta eelistab pigem poolvarjulist kasvukohta, mille puudust tavapärastes kodudes kindlasti ei ole. Kasvumullaks sobib harilik roheliste toataimede muld. Lisaks võib ta suvel rahuliku südamega varjulisse kohta aeda kaunistama tõsta.

Luuderohu halb aura

Üllatuslikult on sellesama katse tulemusena esiviisikus ka harilik luuderohi (Hedera helix). Tegu on meil toataimena pigem taunitud liigiga. Luuderohul on küll ka suurepäraseid omadusi ravimtaimena ja ta võib meil looduses erandjuhtudel elada, kuid toas usutakse tal olevat halb aura. NASA uuring aga kinnitab ju hoopis vastupidist.

Pigem eelistab luuderohi jahedamat temperatuuri (talvel 10 kraadi) ja mõõdukat õhuniiskust. Soojas keskkonnas venib taim kergesti välja. Seetõttu sobiks teda kasvatada pigem ruumides, mida iga päev ei köeta.

Ühtviisi hästi sobib talle nii valgusrikas kui ka poolvarjuline kasvukoht. Väheses valguses kasvab taim aeglaselt, kuid talub halbu valgustingimusi suhteliselt hästi. Vältida tuleks otsest päikesevalgust. Suvel võib taime viia õue.

“Luuderohi” ei ole talle nimeks pandud ilma põhjuseta. Vanarahvas on temaga ravinud mitmeid luuhaigusi. Selleks on tehtud keedist, milles vannitati haigeid kohti.

NB! Kuna taim on mürgine, ei tule selle suukaudne kasutamine mingil juhul kõne alla. Isegi taimemahla nahale sattumine võib põhjustada tugeva ärrituse. Söömine aga kutsub esile ägeda oksendamise, millega kaasneb tugev kõhuvalu. Sellises olukorras tuleb kiiresti kutsuda arst, kuna seisund on ohtlik. Luuderohust valmistatud preparaate on ohutu soetada apteegist ja tarbida arsti järelevalve all.

Kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata) on kõige tavapärasem toasõnajalg. Taim on tänuväärne oma muljetavaldavalt lopsaka rohelise lehestiku poolest, millega muudab ka suuremad ruumid elavaks. Lisaks puhastab ta suurepäraselt toaõhku ning on seetõttu hea kaaslane talvises kodus.

Talle passib soe, valge ja pisut kõrgema õhuniiskusega kasvukoht. Hoiduda tuleks otsesest päikesest.

Nooremaid taimi istutatakse ümber igal aastal, vanemaid iga paari aasta tagant. Kasvumullaks sobib neile nii spetsiaalne sõnajalamuld kui ka universaalne roheliste toataimede muld. Pisut hoolikam tuleks olla selle taime kastmisega, kuna ta vajab pidevalt parasniisket mulda, tänulik on ta ka korrapärase piserdamise üle – seda eriti siis, kui noored lehed on alles kasvamisjärgus. Kui majas juhtub olema piisavalt valgusküllane aknaga vannituba, sobib nefroleep ideaalselt seda kaunistama.

Suveks võib sellegi taime õue viia, kuid ka seal tuleb talle leida vaikne ning varjuline kasvukoht, mis on otsesest päikesevalgusest eemal, sest see võib tema õrnadele lehtedele põletusi tekitada.

Tõlvlehik on vähenõudlik

Tõlvlehik (Spathiphyllum) sobib varjulisemasse tuppa. Lisaks toaõhu kvaliteeti parandavatele omadustele pakub taim oma ohtrate valgete õitega ka parasjagu silmailu. Tõlvlehikule on oluline kõrge õhuniiskus ning varjuline kasvukoht, seega sobib ka tema kaunistama näiteks aknaga vannituba.

Kastmise puhul tuleb olla hoolikam kui tavapäraselt, sest taime veevajadus on suur, ning kergelt longus leht näitab juba õige hetke möödaminekut. Kui soovite, et tõlvlehik puhastaks teie kodus või kontoris õhku kogu oma potentsiaali kasutades, siis vajab ta ka tähelepanu – kastke teda hoolikalt kevadest sügiseni ja hoidke potimuld ühtlaselt niiske.

Talvel tuleb taime mõistagi harvem kasta, et muld ülearu niiskeks ei jääks. Kuna ta eelistab kõrget õhuniiskust, siis ei tee halba ka piserdamine. Kui soovite, et taim õitseks rikkalikult, väetage teda korrapäraselt.

Allikas: Hansaplant.ee, NASA uuringuraport