Mänd – hinge ja keha kosutaja

Ammustest aegadest usutakse, et männi energia aitab kõrvaldada kõike, mis segab inimestel oma otsustele jõudmist ning suurendab mõtte- ja hingeselgust.

Energiat võib uskumuste kohaselt ammutada nii puu vastu toetudes kui ka puu koorest valmistatud jooki juues. Sobivaim aeg energia kogumiseks otse elusast puust olevat pärast keskpäeva, kui päike on puu tüve soojendanud.

Kuna männi energia usutakse olevat võimas, ei soovitata südamehaigetel liiga sageli männimetsas jalutada. Tõsi, teaduslik alus sellel kõigel puudub.

Uuringute ja kasutuskogemuste põhjal võib männikasvude ja -okaste toime kokku võtta järgmiselt: nõrgalt mikroobidevastane, bronhisekreedi eraldumist ja paikset verevarustust soodustav. Lisaks sisaldavad männiokkad palju C-vitamiini.

Ravimtaimena on tuntumad just männikasvud ehk -pungad, mille kogumise aeg on kevadel maist juunini. Kuid ravitoimet omavad ka männi okkad, mida saab koguda talvel. Talvel on männiokaste C-vitamiini sisaldus kõige kõrgem, männiokaste söömine olevat Leningradi blokaadi ajal inimesi skorbuudist päästnud. Nii okkad kui pungad kuivatatakse 3–4 cm kihina hea ventilatsiooniga ruumis, päikesevalguse eest varjatud kohas või temperatuuril 30–35° .

Okkaid ja kasve kasutatakse hingamisteede põletike korral nii inhaleerimiseks kui ka vesitõmmisena seespidiselt.

Kuna mänd omab perifeerset verevarustust soodustavat toimet, võib lihase-, liigese- ja närvivalu korral tarvitada ka välispidiselt. Seespidiselt kasutatav vesitõmmis on abiks reumaatiliste vaevuste korral.

Männiokaste antiseptiline toime aitab naha- ja limaskestapõletike vastu ning valkained suurendavad uriinieritust.

Täiskasvanutel soovitatakse võtta 2–5 g droogi (kasvud või okkad) päevas vesitõmmisena seespidiselt. Kellel on soodumus mao ja seedetrakti limaskesta ärrituseks ning bronhospasmideks (bronhiaalastma, läkaköha, hingamisteede ägedad põletikud), neil tuleks männi seespidisest kasutamisest loobuda, samuti raseduse ja rinnaga toitmise perioodil.

Kuna männi energia usutakse olevat võimas, ei soovitata südamehaigetel liiga sageli männimetsas jalutada. Tõsi, teaduslik alus sellel kõigel puudub. Uuringute ja kasutuskogemuste põhjal võib männikasvude ja -okaste toime kokku võtta järgmiselt: nõrgalt mikroobidevastane, bronhisekreedi eraldumist ja paikset verevarustust soodustav. Lisaks sisaldavad männiokkad palju C-vitamiini. Kui olete kaseviha suvel teha unustanud, siis ei pea leppima kunstmaterjalist vihaga, sest männivihta võib teha aasta ringi.

SOOVITUS

C-vitamiini rikas männiokka-vesitõmmis
Hõõruge okkad uhmris peeneks. Uhmerdamise hõlbustamiseks lisage natuke jahedat keedetud vett. Seejärel lisage okaste kogusest 3–9 korda rohkem vett, maitsestage sidrunimahlaga ja keetke 20–40 minutit. Laske segul 2–3 tundi seista, siis kurnake. Jooge 50–100 ml päevas. Tõmmise tegemisel ärge kasutage emaileerimata metallanumat, eelistage selleks keraamilisest materjalist või klaasist nõusid

Refereeritud Ain Raali raamatust “Seitse tervendavat puud”.