Hea Eesti kartul on eestlase toidulaual asendamatu

Kuigi statistika andmetel on kartuli tarbimine Eestis vähenenud, ei kujuta vist keegi toidulauda ilma kartulita ette. Kuum keedetud kartul käib kokku nii süldi kui verivorstiga, ning külmlaud kartulisalatita ei ole päris õige asi.

Head Eestis aretatud ja toodetud kartulit polegi nii lihtne leida. Sageli on poekettides müügil olevad kartulid sordinimeta. Isegi siis, kui suudate tuvastada, kas tegu on Eestis või mujal kasvatatud kartuliga, ei ole piisavalt infot, milleks see kartul sobib, kas pudruks või hoopis salatiks. Näiteks kartul sordinimega ‘Laura’ on Saksamaal aretatud ja putru sellest teha ei maksa, sest tambitud mass muutub kleepuvaks.

Eestis aretatakse endiselt uusi kartulisorte. Näiteks keskvalmiv kartulisort ‘Tiina’ registreeriti alles tänavu novembris. ‘Tiina’ on hea haiguskindlusega salatikartul, kuid müügil seda veel ei ole ja seemnekartulinagi jõuab turule vast paari aasta pärast.

Vaatamata sellele, et suurtes kaubanduskettides on Eestis aretatud ja kasvatatud kartul pigem haruldane, püüab Eesti Taimekasvatuse Instituut tutvustada meil aretatud sorte ja selle köögivilja kasutustüüpide märgistust.

Märgistus jaotab kartulid nelja rühma.

A – salatikartul: tahke, kõva, pisut kleepuv, ei kee katki.

B – tavaline lauakartul: vähejahune, keeb ühtlaselt pehmeks, kuid ei lagune.

C – jahune lauakartul: keskmiselt jahune, laguneb keetmisel osaliselt.

D – püreekartul: jahune ja kuiv, laguneb keetmisel peaaegu täielikult

Vana tuntud ‘Jõgeva kollane’ kuulub sordigruppi C, on hiline laua- ja tööstuskartul, samuti tunnustatud säilitussort, väga heade maitse- ja kulinaarsete omadustega. Samasse kategooriasse kuulub keskvarajane ‘Maret’. Viimasel on punane koor ja helekollane sisu, peetakse keskmise kuni kõrge tärklisesisaldusega sordiks.

‘Reet’ jääb kahe kasutustüübi, B ja C vahele. Tegu on samuti keskvalmiva sordiga.

See on kollase koore ja kollase sisuga, heamaitseline sort. ‘Piret’ kuulub ‘Reedaga’ samasse kasutustüüpi ning on ka välimuselt sarnane.

‘Endla’ on keskvalmiv kuni varajane, kuulub gruppi B või C. Keskmise kuni kõrge saagikusega, väga heade maitseomadustega. See sort säilib hästi ja sobib gurmeekartuliks. Madalate silmade ja pikliku kujuga kartulit on mugav koorida ning kaduma läheb vähe. Kuna saagikus ja vastupidavus viirushaigustele ning lehemädanikule on hea, sobib kasvatamiseks ka väiksemal maalapil.

Toreda nimega ‘Väike verev’ on tavaline lauakartul (kasutusgrupp B). Nagu nimestki aru saada, on need mugulad violetse õhukese koorega, sisu aga helekollane. See sort on hinnatud maitseomaduste poolest. Mugulad on aga väikesed, ümmargused ja sügavate silmadega. Lehemädanikule ja Y-viirusele vastuvõtlik. Sestap sobib pigem gurmeekartuliks või proovimiseks väikesel maalapil põnevuse pärast.

Vanad head vähejahuse lauakartuli sordid on veel ‘Anti’ ja ‘Ants’. Mõlemad kuuluvad kollase koore ja sisuga hiliste sortide hulka. ‘Anti’ on kõrge saagikusega ning ei ole lehemädanikule vastuvõtlik. Tärklisesisaldus on sellel sordil madalapoolne, ei tumene toorelt ega keedetult. Sobib suurepäraselt nii lauakartuliks kui ka salati valmistamiseks. ‘Ants’ on suurepärase säilivusega ja kiduussikindel, kuid veidi esineb toormugula tumenemist. Ka see kartul sobib salatisse, samuti krõpsude valmistamiseks.

Uutest sortidest on maitsev ja juba populaarsust koguv sort ‘Teele’, mis registreeriti alles 2013. aastal. See on täpselt selline kartul, nagu jõulusüldi kõrvale võtta sobib. Mure, kollane, väga maitsev. Mugulad on suhteliselt suured, ovaalsed ja madalate silmadega. Kiduussikindel ja hea lehemädanikukindlusega. Säilib hästi, tumeneb nii toorelt kui keedetult vaid õige pisut. Sobib mahekasvatusse ja saab hästi ka masinaga koorida.

Kui D- ehk püreekartuli kasutusgrupi sorte müügil ei ole võib ka C- ja B/C-grupi kartulist rahulikult püreed teha. Saate suurepärase ja esindusliku toidu.

Kartuli toiteväärtust ei tohiks alahinnata, see on üsna sarnane tatra omaga, ning süsivesikuid ja rasva on vähem kui pastatoodetes, samas sisaldab rohkem kiudaineid.

Kartul, eriti koos koorega keedetult, annab palju C-vitamiini. Mugulad sisaldavad ka foolhapet, mida soovitatakse beebit ootavatele naistele, et tulevane ilmakodanik kasvaks terve ja tugev.

Küsige turul käies müüjatelt Eesti kartulisorte, ostke õige toidu jaoks õige asi, ja teie pühad on rikkamad. Lisaks on see kummardus Eesti sordiaretajatele, kes ühe sordi väljatöötamiseks kulutavad kümme ja enam aastat.

TASUB TEADA

Eneli Niinepuu

Uus Eesti kartulisort ‘Tiina’

Uus sort registreeriti alles 30. novembril 2016.

2016. aasta kartuliseminaril tutvustasid sordiaretajad Terje Tähtjärv ja Aide Tsahkna uut Eestis aretatud kartulisorti `Tiina`, mis registreeriti alles 30. novembril 2016. Selle sordi aretamisel on silmas peetud eelkõige maitseomadusi ja sobivust salatikartuliks. Sort on nematoodi- ja vähikindel ning hea viirushaiguskindlusega. Kartulil on valged õied, kollane koor ja sisu ning madalad silmad. Kõrge saagikusega sort sobib ka tööstuslikuks koorimiseks.

Allikas: Eesti Taimekasvatuse Instituut