Hobisid on Tiinal alati väga palju olnud. Tartu Ülikoolis ajalugu õppinud Tiina mõtles sedagi, et edaspidi peaks õpetajatöö kõrvale jääma n-ö kohustuslik käsitöötegemine, et mitte sattuda töö–pere–kodu rutiini, kus näputöö võib vaeslapse ossa sattuda. Mis selleks veel paremini sobiks kui rahvarõivaste õmblemine. 

Käsitööõpetaja tütrena sai ta niidi ja nõelaga sõbraks varakult. Teises klassis kutsus huvilised sõbrannad heegeldamiseringi, paari aasta pärast aga õmblesid koos klassiõhtul esinemiseks seelikud. Tiina võttis asja ette suurelt – läks kaheks aastaks Tartu rahvarõiva valmistajate kooli.

Jaga
Kommentaarid