Kui võilill oleks teist värvi, kasvataksid seda ka aednikud. Miks?

„Miks küll on loodud selline nuhtlus?“, mõtlevad paljud aednikud kindlasti, kui kollased võililled nende muru vallutavad. Miks võililledesse nii suhtutakse?

Kas teadsite, et enamus muruks kasutatavaid taimi ei sisalda inimese jaoks mitte midagi kasulikku? Tselluloosi, mis on nende taimede põhiline komponent, inimene ei seedi. Lisaks kasutatakse murude umbrohtudest puhtana hoidmiseks palju taimemürke, mis satuvad aineringesse ja jõuavad tagasi meie toidulauale. Muru pügamine kulutab kütust või elektrit ja meie väärtuslikku aega.

Nagu meie kodudeski, loovad ka aias meeleolu ja visuaalse nauditavuse erinevad tekstuurid, värvid ja mitmekesisus.

On aeg öelda lahti 1980-ndate aastate suurtest murupindadest ja luua erinevate kihtide ja tekstuuridega modernne aed.

Selline lähenemine suurendab bioloogilist mitmekesisust, kaitseb loodust ja säästab ressursse. Eriti, kui kasutada lihtsalt kasvatatavaid taimi, mida saab kasutada ka toiduks.

Võililled on ühed toitainerikkamad taimed. Iga selle taime osa on kasutatav, õienupust juureni. Mõninate uuringute väitel omab võilill lausa vähktõvevastast toimet. Lisaks pakuvad need lilled lastele õues põnevaid tegevusi - pärjapunumine, vilepilli meisterdamine ja muu säärane.

Kui võilill oleks roosa või valge, kas te siis laseksite sellel taimel oma aias kasvada?

Mõningase kujundamise, planeerimise ja õige taimevalikuga on võimalik luua mitmekihiline põnev aed, mis vajab vähe hooldust ja tervendab meie peret ja planeeti.