Välispidiselt kasutatakse juuri ja lehti reuma, podagra, liigesehaiguste, luukoe haiguste, kasvajate, paisete ja haavade raviks. Bakterivastase toimega tõmmisega loputatakse haavu ja mädapaiseid.
Harilik varemerohi

Kindel ja äraproovitud vahend on varemerohu juurest valmistatud puder, mis pärast luumurdu ja kipsi eemaldamist pannakse vigastatud kohale. Selline ravimeetod kiirendab luukoe paranemist, mistõttu on taim saanud endale veel nime luukuduja. Ka liigeste paistetuse vastu aitab selline pudrumähis hästi. Valutavatele liigestele ja seljale soovitatakse aga mõneks tunniks asetada varemerohu värskeid lehti.

Hariliku varemerohu ürdi keedust on kasutatud hobuste kabjapõletiku ravimisel ja siit ilmselt tuleneb ka nimetus jalarohi.

Vägev väetaja ja värviandja

Varemerohu lehed ja varred sisaldavad suures koguses taimseid valke. Neist võib valmistada suurepärast vedelväetist, milles kõrvuti lämmastikuga on veel palju teisi mineraalaineid, samuti mikroelemente.

Väetise valmistamiseks võtke kaks peotäit kuivatatud varemerohtu, pange see plastnõusse ning kallake peale 10 liitrit sooja vett. Hoidke segu 3–4 päeva, et see hakkaks käärima. Seejärel lahustage segu veega vahekorras 1:3 või 1:5 (vastavalt vajadusele), ning kastke aiataimi iga kahe nädala tagant. Lahjendamata seda segu kasutada ei tohi, kuna see on väga sööbiv, ning taimed ei omasta seda.

Varemerohust valmistatud väetisega võib väetada ka toa- ja rõdutaimi, lahjendades segu vähemalt viis korda või rohkem. Peale kääriva lahuse võib kasutada ka käärimise lõpetanud lahust. Seda valmistatakse nii: võetakse 1 kg värskeid või 200 g kuivatatud varemerohtu, kallatakse peale 10 liitrit vett, parem vihmavett. Kolme-nelja päeva pärast muutub segu kleepuvaks lägaks ja nädala pärast on väetis valmis. Kuiva mulla jaoks lahjendage seda 1:20, niiske mulla tarvis 1:10. Vedelväetised viiakse niiskesse mulda vaid pilves ilmaga.

Käärimise lõpetanud väetis on kasulik kõikidele taimedele, kuid eriti hästi mõjub sellerile, kapsale ja tomatile. Tomateid võib sellega kasta iga päev, andes taimele 0,5 l lahust. Varemerohuga väetamist armastavad kõik mullaelanikud, seepärast on kasulik lisada seda pisut ka komposti. Kui te ei taha raisata aega ega jõudu väetise valmistamisele, lõigake varemerohult enne õitsemist suured lehed ära ja multšige sellega mullapind.­

Lisaks väetisele saab noortest varemerohu lehtedest kuldkollast värvainet.

Varemerohu paljundamine

Varemerohu lehed paiknevad vahelduvalt, lehed on rootsutud, suured ja piklikud. Nii lehed kui varred on karvased. Varemerohu õied on koondunud kähardunud õisikusse ning õiekroon on enamasti lillakas, harva ka valkjas. Kroonlehed on tupplehtedest umbes poole võrra pikemad. Seemned mustad, läikivad, 4–5 mm pikkused. Taime kõrgus kuni 80 cm, kasvab kiiresti ja õitseb mais–juulis.

Taime paljundatakse põõsa jagamise teel kevadel ja hilissuvel. Mulla suhtes pole taim nõudlik, ei haigestu ning on külmakindel. Ta kasvab hästi igasugusel mullal, kuid ei armasta liiga happelisi ja raskeid muldi. Seepärast peab muld olema sügavalt haritud.Varemerohi võib kasvada nii valguse käes kui ka kerges poolvarjus ning tema juured võivad kergelt levida ükskõik millisesse aianurka. Liigse vohamise vältimiseks võite varred enne seemnete valmimist maha niita. Head paigad sellele taimele on väheviljaka pinnaga kraaviservad ja aianurgad. Sealt tõrjub ta teised taimed peagi välja ning tema levikut peaks piirama niitmisega.

Varemerohi annab ka isekülvi, kuid seemnetest paljundamine võib keeruliseks osutuda eelkõige seetõttu, et seemneid on raske koguda, kuna need varisevad varakult. Seemnest tehtud kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed 2–3 nädala pärast, kuid üldjuhul hõredalt. Talve alla tehtud külvid annavad rohkem tõusmeid. Esimesel aastal moodustub leherosett, alates teisest kasvuaastast taim õitseb ja viljub. Harilik varemerohi hakkab kevadel hilja kasvama, tavaliselt maikuus.

Vegetatiivseks paljundamiseks on parim valida 3–4aastane taim, mille juuretükid laduge niiskesse kotti ning asetage sooja, pimedasse ja niiskesse ruumi. Varsti ilmuvad võrsed. Kui need on 1,5–2 cm pikkused, istutage nad mulda.

Teised varemerohud

Teisi varemerohtusid kasvatatakse peamiselt ilutaimedena ja nad võivad meil olla külmaõrnad.

Kare varemerohi (Symphytum asperum) kasvab lausa 1,5 m kõrgeks. Õied on puhkedes roosad, hiljem värvuvad lillaks ja siniseks. Vajab talvekatet.

Suureõielise varemerohu (Symphytum grandiflorum) õied on kahvatukollased. Külmadel lumeta talvedel saab meil talvekahjustusi.
Suureõieline varemerohi.

Kaukaasia varemerohi (Symphytum caucasicum) kasvab 60 cm kõrguseks. Tema lehed on pehmed ja karvased, õied algul punakaspurpursed, hiljem värvuvad siniseks.

Hübriidne varemerohu sort ‘Goldsmith’ on madal ja ilus pinnakatja poolvarjulisse aeda. Ka tema õied muudavad värvi.

Punane varemerohi (Symphytym rubrum) on vähe levinud ilutaim.

Allikas: Mall Värva, “Meie ravimtaimed”; Vikipeedia, Seemnemaailm, Calmia Istikuäri veebileht

Varemerohust salvid ja õlileotis

Katrin Luke, Karepa ravimtaimeaia perenaine, fütoterapeut
Varemerohust salvid ja õlileotised aitavad reuma ja veenilaiendite puhul.
Varemerohusalv sea- või kookosrasvaga

Kui on radikuliit, sundasendist või traumadest tingitud õla- või seljavalu, võib varemerohujuurele lisada ka soopihla juurt. Mõlemaid hautatakse kuumas rasvas 5–8 tundi, kuni varemerohu juur muutub klaas-jaks. Siis kurnake, lisada võib ka nulu ja lavendli eeterlikku õli, liitri salvi kohta 30–40 ml.

Varemerohu juure õlileotis

Õlileotis on hea toimega nii liigesevalude kui traumade puhul. Tükeldage juur ja valage viinamarjaseemneõliga üle. Lisada võib männipungi, nulu- ja lavendlioksi. Laske seista toas umbes üks päev, seejärel pange jahedasse külmkappi. Ise hoian külmas umbes nädala, siis sügavkülma ja sealt võtan vajadusel portsudena välja. Kui on toores taim ja kuumutamata õli, kipub leotis ruttu hallitama ja käärima, seepärast tulebki külmas hoida. Rääsumist ja käärimist hoiab ära lavendli, nulu ja kadaka eeterlike õlide lisamine, mis on eriti hea ka reuma korral.

Veenilaiendite puhul võib varemerohujuurest tehtud salvile lisada saialille, kollast mesikat, kastaniõisi, -pungi, -vilju või -koort, majoraani ja rosmariini. Taimede ürdid lisage hiljem, lehtedele ja õitele piisab kuumas õlis 1–2 tunnist. Rosmariini, majoraani ja lavendlit võib lisada ka eeterliku õlina nii salvile kui õlileotisele.

Allikas: vastused.ee