FOTOD: Multšiga saab aias päris toredaid asju korda saata

Multš pole võõras ühelegi aisahuvilisele. Multšiks kasutatavaid materjale leiab kõikjalt, vaid fantaasianappus võib sellele piirid seada.

Multšimine on kasulik, sest:

• aitab säilitada oma piirkonnas stabiilset niiskustaset, mis on oluline eriti teatud kriisihetkedel;
• aitab vältida umbrohtude levikut – olen märganud, et esimesel aastal peale multšimist kasvavad umbrohud multšialal 20–30% ulatuses tagasi, kuid neid välja noppides on tulemus juba aasta hiljem pea umbrohuvaba;
• te ei vaja enam muruniiduki kõrvale trimmerit ning teiseks on väga mugav puude-põõsaste ümbrus puhtaks niita ilma neid kahjustamata;
• multšikihi abil on võimalik reguleerida varasemalt istutatud puittaimede juurekaela või pookekoha asendit kasvupinnase suhtes – väga tihti on see kasvupinnases, kuid multšimisega saab selle välja tuua;
• multšitud ala on dekoratiivne.

Tüüpilised multšimaterjalid on männikoor, põhk, turvas, paber, puulehed, killustik, kivid, muruniide, kergkruus, saepuru, puulaastud, munakoored, savipotikillud, käbid, jõekarbid jne.

Samas võib teatud tüüpi multšimiseks kasutatavatel materjalidel olla ka negatiivsem mõju. Näiteks kipub põhk, muruniide ja paber hallitama, lisaks pole teada paberil oleva trükivärvi mõju taimedele, kergkruus kipub vahel tugevamate vihmade ja tuultega “ära liikuma”, puulehed võivad endas kanda erinevaid seenpatogeene, kivid võivad multšitud ala liiga tihedaks muuta, saepuru võib samuti haigustekitajaid sisaldada, mõned materjalid aga võivad tõsta või langetada kasvupinnase pH-taset, mis võib teatud taimedele probleeme tekitada.

Suuremate istutusalade või puude ümber tehtavate multširingide või hekialuste multšimiseks on kõige õigem valik siiski jämedamafraktsiooniline (u 15–48 mm) männikooremultš.

Ideid, kuidas multši aiakujunduses kasutada, saad ammutada juuresolevatelt fotodelt. Fotode sirvimiseks kasuta paremas alumises nurgas asuvaid valgeid nooli.