Sõnnikust plaanitakse peatselt vett tootma hakata

Sõnnik on põhust ja loomade väljaheidetest tekkinud aine, mis sobib toiduks paljudele putukatele.

Seejuures on erinevate kariloomade sõnnikuga kohanenud kindlad liigid, kellele teiste loomade sõnnik isuäratav ei ole.

Esimesena saabuvad mardikad ja kärbsed, kelle vastsete toiduks see menüü sobib.

Kui hunnik on kohale meelitanud sõnnikust toitujad, saab sellest ka toidulaud röövtoidulistele putukatele. Sõnnikust toituvad perekonnad sitikas ja roojasitikas, kärbeste sugukonnast porilased, päriskärblased, roojakärblased, samuti röövtoidulised mardikad.

Mardikad transpordivad väljaheitehunnikute vahel seenespoore, aidates sel moel kaasa seente levikule.

Sõnnikuputukaid söövad mitut liiki linnud.

Kariloomad väljaheidete ümbrusest rohtu ei söö, seega jäävad sinna kasvama taimed, mis mujal ei kasva. Seetõttu on rohused alad karjamaal selgrootute elukeskkonnaks.

Maailmas tekib tuhandeid tonne loomade väljaheiteid ning tuleb nuputada, kuidas muuta see millekski kasulikuks. Aasia ja Aafrika kultuuridest laenatud tehnika on sõnnikukrohv. Innovatiiline idee on toota sõnnikust biogaasi ja biogaasist elektrit või toasooja. Veel julgem on aga mõte toota loomade väljaheidetest vett.