ABINÕU: Harilik rass on tõhus muti- ja rotivastane relv
(1)
"Rotid, kes nii ägedalt Sammalhabemele olid kallale tormanud, tõmbusid nüüd tema eest kartlikult kõrvale. Sammalhabet oleks justkui ümbritsenud mingi kaitsev müür, millest ükski rott ei suutnud läbi tungida. Ta heilutas käes midagi lillekimbutaolist," jutustab kirjanik Eno Raud.
„Ilma selle lilleta ei oleks meil praegu tõesti mingit elu. Sest see nõndanimetatud lill pole midagi muud kui rass, esmaklassiline rotivastane imerelv. Ükski rott ei suuda rassi omapärast lõhna välja kannatada. On teada isegi juhtumeid, kus rotid ja hiired ennast laevalt merre kukutasid, kui värske rassitaim pardale toodi."
Rassi omapära
Harilik rass kasvatab esimesel aastal juurmistest lehtedest leheroseti, järgmisel suvel kasvab taimel 40–80 cm kõrgune tugev hästilehistunud vars. Lehed on suured, laienevalt ovaalsed. Punavioletsed, karika-kujulised õied moodustavad ladvas õisiku. Harilik rass õitseb juunis ja juulis. Rassi vili pähklike on üleni kaetud pisikeste ankrutaoliste karvaste ogadega, mis kergesti jäävad igale poole kinni.
Harilikku rassi võib kasutada muttide ja vesirottide tõrjeks, näiteks taime lehti, millel on üsna ebameeldiv lõhn. Tükkideks lõigatud lehed tuleb panna nende käikudesse. Töö nõuab kummikindaid, tundlikumad inimesed peaksid kasutama ka respiraatorit.
Mall Värva on kirjutanud, et käikusid, kuhu on pandud rassilehti, närilised tavaliselt enam ei kasuta ning uusi käikusid rassiga järjest töödeldes saab mutid aiast välja tõrjuda.
