Vaata, kuidas kujundada terved marjapõõsad

Praegu, enne lehtimist, on aeg üle vaadata koduaia marjapõõsad. Kevadel tuleb kõrvaldada talvekahjustused nagu murdunud ja lamandunud oksad, samuti vähese elujõuga ja surnud võrsed.

Mõne aja pärast segavad tärkavad leheotsad põõsast hea ülevaate saamist, seega võite suurema lõikuse aja puudusel ette võtta ka sügisel.

Näpunäited, kuidas lõigata erinevaid marjapõõsaid:

Punane ja valge sõstar

Need sõstrad on pikaealise viljakandega. Terve tugev oks annab marju kümme aastat ja kauemgi.

Olenevalt sordist ja muudest asjaoludest võib okste arv põõsas varieeruda ning seda saab vajadusel reguleerida.

• Põõsas peaks olema 12–16 oksa, neist osa nooremad, mis hakkavad asendama järgmisel aastal välja lõigatavaid oksi.

• Igal aastal jätta paar noort oksa järelkasvuks, nii et põõsas oleks mitmes vanuses oksi. Kandvast 8–10 põhioksast saagida või lõigata välja paar halvemas seisus oksad.

Must sõstar

Mustal sõstral on tunduvalt lühem kandeiga. Kõige paremini kannavad nelja- kuni viieaastased oksad, nendest vanemad oksad tuleb välja lõigata. See tähendab, et põõsale tuleb jätta kaks korda rohkem noori oksi kui punasele sõstrale.

• Lõikamisel tuleb oksad eemaldada maapinna pealt tüügast jätmata. Selleks et pääseda lõikeriistaga nii sügavale, peab asendusoksteks jätma need oksad, mis paiknevad eraldi ega puutu alusel kokku vanemate okstega. Muidu kasvavad nad nii tihedalt kokku, et raske on neid maapinna lähedalt eemaldada.

• Okste kõrvalharud on vaja ära lõigata mõnekümne sentimeetrini, sest hiljem kasvavad need risti teiste vahele. Varjus kannavad nad vähe vilja ja hakkavad hiljem segama asendusokste jätmist.

• Lõikamise ajal tuleb ära noppida ka pahklestaga asustatud pungad ning matta need mõnekümne sentimeetri sügavusse auku. Kahjuritest asustatud pungad tunneb ära nende ebaloomuliku suuruse järgi.

• Pungast väljunud imepisikesed kahjurid otsivad uusi pungi, mida asustada. Kui niisuguseid ümmargusi pungi on oksal palju, tuleb see maha lõigata ja põletada.

Karusmari

Karusmarjapõõsaid tuleb lõigata samal põhimõttel kui punaseid sõstraid. Astelde tõttu on see muidugi tülikas tegevus. Pealegi paiknevad oksad põõsa alusel nii tihedalt, et sageli ei saa neid mullapinnalt ära lõigata, vaid tuleb seda teha pisut kõrgemalt.

Vaarikas

Ribana istutatud vaarikatele, kui riba laius on kuni 50 cm, jätta ühe jooksva meetri kohta 10–15 vart.
Vartele sobib vahe 7–15 cm, mis soodustab tugevate jämedate varte kasvamist.

• Esmalt lõigata välja vanad vilja kandnud varred. Noortest lõigata need, mis ülearused ja teevad seisu liiga tihedaks. Heade kasvutingimuste puhul võib jätta põõsale 8–10 vart.

• Kuni maapinnani, ilma tüükata tuleb välja lõigata nõrgad, vigastatud ja kahjuritest-haigustest rikutud varred, mis tuleb samuti põletada. Ära tuleb lõigata ka juurevõsud.

• Lõigatud vaarikaid on tarvis toestada, et varred saagi raskuse all ei vajuks küljeli ega murduks.

• Pikavarreliste sortide latvu võib kevadel kärpida ligi paarikümne sentimeetri jagu, siis kasvavad alles jäetud osal suured ilusad marjad. Ladvaosa on nõrk ja kasvatab väikesi marju.

• Parim vaarika lõikamise aeg on kohe pärast saagi koristamist. Siis pääseb tuul ja päike noortele vartele ligi. Nii kasvavad tugevad, talveks hästi ette valmistatud põõsad.