Kas tärkamisel sai määravaks looduslik valik? Kolme erinevasse mulda külvati samast pakendist pärit seemned.

Külvimuldade testimisel on katsejänesteks tomati sordid 'Red Cherry' ja 'Golden Currant', vöödiline tomat 'Tigerella', kirsstomati sort 'Chocolate Cherry', paprika sordid 'Marconi ja 'Telimena', aedsalat ja lavendel.

Kekkila külvimulla struktuur on liivakaim, Biolani külvimulla segus on rohkelt heledat ja tumedat turvast, Ussimo ettekasvatussegu on biohuumuse, heleda turba ja liiva segu, leidub suuremaid (keskmiselt 3mm) kivikesi.

Külvimuld peab olema väga ühtlase struktuuriga, ei pea sisaldama palju väetist, pigem isegi vähem, sest seemnetel on tärkamiseks oma energiavaru kaasas. Külvimullas ei ole väga oluline (mitte siiski päris olematu) kaaliumi osa. Lämmastik soodustab taimede kasvu ja fosfor soodustab juurte arengut, aga palju ei tohiks neid siiski olla.

Millist külvimulda valida, sõltub eelkõige külvatava seemne suurusest. Väga väikesed seemned tuleks külvata peene struktuuriga mulda. Kui imepisike seeme külvata jämeda struktuuriga mulda, siis on tõusmel raske, kui mitte võimatu mullapinnale jõuda.

Vastava märgise, kui jämeda struktuuriga on külvimuld, leiab tootja pakendilt, seda tasuks kindlasti lugeda.

Kui seemned on korralikult tärganud, siis võib kergelt väetada. Lämmastikuga liialdada ei tohi, sest pimedas ja soojas soodustab see taimede venimist.

Enamasti on turbapõhised külvimullad lubjatud, st nende pH on taimekasvuks sobiv ja jääb vahemikku 5,5-6,5. Samuti on külvimullale lisatud taime esialgseks kasvuks vajalikud kompleksväetised. Et taimed edaspidi kasvuturbas ei kannataks toitainetepuuduse käes, tuleb istikute kasvatamisel anda kindlasti ka lisaväetist.

Muld peab olema seenhaiguste ja umbrohtudest vaba. Seetõttu tuleb kasutada tooteid, mida usaldate. Pakenditel leidub infot külvimuldade koostise ja happesuse kohta.

Tomatitaimed