Lumikelluke sümboliseerib lootusrikast kevadet

Kui musta mulla taustal säravad lume- ja märtsikellukesed, siis sümboliseerivad nad justkui puhast ja lootusrikast kevadet.

Kõige tavalisem lumikelluke, mida leiab paljudest taluaedadest ka poolmetsistunult kasvamas, kannab nime Galanthus nivalis. Tema tunneb ära selle järgi, et iga varre küljes on tal ainult üks õis, lill ise kasvab keskmiselt 20 sentimeetri kõrguseks. Sort paljuneb nii tütarsibulate kui ka seemnete abil.

Kes on mõnes aias märganud eriti kopsakate õite ja rammusate vartega lumikellukesi, on kindlasti imestanud, kuidas nad seal ometi nii ilusaks ja suureks on kasvanud. Tegelikult on see hoopiski suureõieline lumikelluke (Galanthus elwesii). Tema lehed on loomuomaselt laiemad ja õied suuremad, samuti kasvab taim kõrgemaks – isegi kuni 30 sentimeetrit.

Suureõieline lumikelluke avab oma õied tavalisest lumikellukesest pisut hiljem. Sellegi kellukese tütarsibulaid on meie poodides sügiseti müügil.

• Hästi sobib lumikellukestele kasvukoht, kus muld püsib parajalt niiske, kuid vesi ei jää iialgi seisma. 

• Kõige paremini sobib talle poolvarjuline kasvukoht, kuid taim tunneb end hästi ka päikesepaistes. 

• Ta ei armasta tuultele avatud lagedat kasvukohta.

Kevadine märtsikelluke (Leucojum vernum) on meil samuti väga armastatud. Ta kasvab 20–25 cm kõrguseks ja õitseb olenevalt ilmastikust märtsis-aprillis. Õied on tal suured ning ümaramad, varrel enamasti üks, mõnikord isegi kaks kellukakujulist õit. Istutada tuleks ta päikeselisele või kergelt varjulisele, hästiõhustatud parasniiske ning viljaka pinnasega kasvukohale, 8–10 sentimeetri sügavusele.

Lumikellukeste ja märtsikellukeste sibulad ilmuvad poodidesse sügise poole, tavaliselt augustis. Mahapanekuks on parim aeg september. Parema tulemuse saamiseks hoidke sibulaid enne istutamist mõni tund leiges vees ja alles seejärel pange nad sobivasse kasvukohta, umbes kolme sibula suuruse jagu mulda