Kinnisvaramaakler kinnitab: hüpoteek ei ole koll
Oma kodu ostjaile tuleb tihti selgitada, et hüpoteek ehk kinnisasja pant ei tähenda ilmtingimata eelmise omaniku kohustuste ülevõtmist.
Kui soovid võtta kodu soetamiseks laenu, siis tahab pank laenule tagatist ning selleks seatakse ostetavale kinnisasjale hüpoteek, mis on laenuandjale tagatiseks juhul, kui laenaja jääb laenu maksmisega hätta.
Kinnisasjale seatud hüpoteek ei takista oma kinnisvara müümast, sest hüpoteek jääb kehtima. Müügi korral vana hüpoteek reeglina kustutatakse, aga tasub silmas pidada, et hüpoteegi tingimuste muutmine on odavam kui kustutamine ja uuesti seadmine. Kui ostja soovib osta kinnisasja pangalaenuga, on tal tavaliselt rahaliselt soodsam hüpoteek üle võtta. Samuti, kui hüpoteek on seatud, võimaldab see vajadusel hüpoteegipidaja käest täiendavalt laenu küsida.
Hüpoteek lõpeb kande kustutamisega
Kui oled laenu laenuandjale tagasi makstud, ei tähenda see automaatselt hüpoteegi lõpetamist. Hüpoteek lõpeb alles siis, kui vastav kanne on kinnistusraamatust kustutatud. Kas kinnisasi on hüpoteegiga koormatud, näeb kinnistusraamatust.
Hüpoteegi seadmiseks tuleb alati pöörduda notari poole, misjärel tehakse hüpoteegi kohta kanne kinnistusraamatusse, kus märgitakse ära hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus. Hüpoteegi seadmisega koos nõuab pank tavaliselt, et kinnisasi oleks kindlustatud, aga kui laenu annab näiteks mõni firma või eraisik seab teise eraisiku kinnistule hüpoteegi, siis ei pea tingimata kindlustust olema.
Hüpoteegi summa tuleneb üldjuhul ostusummast, mis on korrutatud 1,3-ga. Kui ostate 100 000 eurose korteri ja võtate selle ostuks 50 000 eurot laenu, siis seatakse hüpoteek tõenäoliselt 65 000-le eurole.
Nimetatud hüpoteegisumma ei näita võla olemasolu ega selle suurust. Hüpoteegi summa on kuni laenu lõpuni ühesuurune, kuid laenujääk väheneb pidevalt, kuni kinnistusraamatus on tühi hüpoteek, mida ei pea kustutama.
Allkas: Arco Vara
