Neid aiatöid tuleb teha juunis
Kui niidate muru sageli ja madalalt (3 cm), siis on vaja ka väetada, andes 10 g ammooniumsulfaati ühele ruutmeetrile. Kasulikum on anda mikroelementidega muruväetist paar korda enne jaanipäeva, lämmastikväetis enam ei sobi.
Sagedase niitmise puhul võib siis niidetud rohu ka maha jätta, mis toimib multšina ja takistab palaval ajal vee aurumist. Põuakahjustuse vältimiseks kastke muru korralikult – andke korraga vett nii palju, et kogu kasvumulla kiht oleks niiske (10–30 l/m²).
Vana tihe murukamar vajab kastmist harvem, aga koguse poolest korraga rohkem.
Ilupõõsad ja lilled
Kui öökülm enam ei kimbuta, istutage välja õrnemad ettekasvatatud suvelilled.
Õitsemise lõpetanud ilupõõsastelt ja lilledelt lõigake ära närtsinud õiekobarad.
Väetage roose, sireleid ja teisi rikkalikult õitsevaid põõsaid, vajadusel ka kastke.
Toestage kõrgemakasvulisi püsililli.
Marja-ja puuviljaaed
Rahvatarkus ütleb, et kui viljapuude õitsemine käib läbi kahe kuu (algab mai lõpul ja kestab juuni alguseni), on head saaki loota. Jaanipäevaeelne väetisetarve on kõige suurem, sest puud vajavad jõudu nii moodustunud saagi kandmiseks kui ka järgmise aasta õiealgmete moodustumiseks.
Otstarbekas on üle aasta teha sügavväetamist 30– 40 cm sügavustesse aukudesse. Kuival suvel kasutage vees lahustatud väetisi (lisaks lämmastikule on vaja ka fosfor-ja kaaliumväetisi ning kindlasti mikroelemente. n Ka marjapõõsad ja maasikad vajavad kõige rohkem väetist suve esimesel poolel.
Maasikate vahele võib multšiks panna umbrohuvaba hekseldatud põhku, puitlaastu või puukoort, mitte kunagi aga heina, mis hakkab maapinnal hallitama. Kastmise ajal olgu õhusooja vähemalt 10°. Põua ajal ei tee head väga külm vesi. Kastma peaks kas varahommikul või hilisõhtul.
Maasikate kaitseks pange välja ussi-, kulli-, lindi-või kettakujulised linnupeletid. Võrk kaitseb küll hästi, kuid ebameeldiv on võrku takerdunud rabelevat või surnud olendit lahti harutada.
Kui viinapuud on kasvuhoo sisse saanud, väetage neid virtsaveega. Õite puhkemise eel murdke ära ülearused, eelkõige viljatud võrsed. Marjade valmimist soodustab see, kui võrse ülemine kobar eemaldada. Kui esimesed õied avanevad, näpistage ära viljuvate võrsete ladvad ja ennakvõrsete tipud.
Köögiviljaaed
Kui kurgiseemned on peenrale külvatud, hoidke käepärast katteloor külmemate perioodide tarbeks. Ettekasvatatud kurgitaimed võib avamaale istutada, kui neil on vähemalt 1–2 pärislehte.
Peenrale saab istutada ka ettekasvatatud ja välisõhuga harjutatud kõrvitsa-, kabatšoki-ja juurselleritaimed. Aeduba sobib külvata samuti siis, kui öökülmaoht on möödumas. Külvi (optimaalne sügavus 3–5 cm) kiiremaks idanemiseks ning varasema saagi jaoks katke peenar esialgu kattelooriga.
Mullake kartulit, hernest ja kapsaid. Tehke lillja spargelkapsa kordusistutust. Külvake säilitusporgandit ja maitsetaimi.
Muid toimetusi
Viige toalilled aeda või rõdule suvitama.
Puhastage ja tuulutage keldriruume.
Hoidistage rabarbrit ning tarvitage ohtralt salatit, maitse-ja ravimtaimi.
Koguge ravimtaimi säilitamiseks.
Allikas: Maaleht
