VIDEO: Kus asub Eesti kõige viltusem kirikutorn? Vaata järele!
Karksi ürgoru pakub imelisi vaateid. See on Eesti üks kaunimaid Eestis. Oru veerel asub Peetri kirik – aastail 1773–1778 ehitatud lihtne, aga see-eest praegusel ajal eriline kirik. Nimelt see on nii viltu, et teist sellist Eestis leida pole.
Kirik paikneb Karksi ordulinnuse varemete idaküljele. Selle ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Ilmselt maastiku omapära ja selle tõttu, et kirikasub otse linnuse välisküljes, ongi torn aja jooksul viltu vajunud.
Karski ürgorg on järsuveeruline ja sügav (kuni 32 m) ning pakub kauneid maastikuvaateid. Ürgoru laius on 400–800 m. Orus voolab Halliste jõgi, millele on paisutatud Linnaveske ja Karksi järved.
Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal. Ordulinnus oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti ja oli Viljandi ordulinnuse kõrval üks Liivimaa võimsamaid linnuseid. Pikka aega oli linnus Karksi foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents.
Esimest korda on Karksi nime mainitud 1224. aastal, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse. AAstal 1228 kuulus Karksi linnus juba Viljandi komtuurkonna foogtkonda.
1248. aasta ürikuis on mainitud Karksi foogtkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, Paistu, Saarde kihelkond ja Ruhja. Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele.
Leedulaste sõjakäigus 1297. aastal põletati see maha. 14. sajandi alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. Aastal 1329 purustasid leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri Goswin von Herike käsul taastati kivilinnus ja 1357. aastal tugevdati ringmüüriga. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja 1366. aastal hävitasid nad Karksi linnuse juba kolmandat korda.
Pärast seda ehitati uus kastellitüüpi linnus tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli vallikraav, millest pääses üle vaid mööda ülestõstetavat silda. Pealinnust eraldas eeslinnusest vallikraav, seda ületanud sillast on säilinud vaid sammaste jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks suurtükitornidega kaitseliin. Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud maakivi ja telliseid.
Linnuse relvastuses oli kaks kiviheitemasinat, kaheksa kahurit, kaks tünni püssirohtu, 70 komplekti pantsereid, 26 komplekti rüütlivarustust, 25 ambu, nooli jt relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvarud: 500 sinki, 400 kuivatatud lammast, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist, kaks tündrit seasülti, kaks tündrit võid, kaks tündrit heeringat, umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist rukist ja otra ning 17 lasti soola.
Aastal 1535 ühendati Karksi linnus Liivi ordu maameistri alaga, mille keskus asus Võnnus. Karksi linnus sai uuesti kannatada igas sõjakäigus, mis sinna ulatus.
1560. aastal langes Karksi linnus Liivi sõjas Poolale. Kolm aastat hiljem läks linnus üle Rootsi valdusesse.
1573. aastal vallutasid Moskva suurvürsti väed Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuningas Magnusele. See oli tolle residents 1578. aastani. 1582. aastal andis Poola kuningas Stefan Bathory Karksi linnuse, Georg von Fahrensbachile, kes nimetati 1598. aastal ka Võnnu vojevoodkonna vojevoodiks.
1601. aastal vallutas linnuse Poola-Rootsi sõjas Södermanlandi hertsog Karl.
1621. aastal Poola-Rootsi sõjas jäi Karksi linnus rootslastele, kes kohendasid eeslinnuse. Pealinnus oli niivõrd purustatud, et seda ei taastatud. Aastal 1624 mainiti esimest korda linnuse kabelit ja linnuse ees paiknenud puukirikut.
Karksi linnus hävis 1708. aastal Põhjasõjas.
23. juunil, kui Reisiportaal Karksis filmimas käis, oli linnuses ümber paisjärve jooksu finiši- ja stardipaik. Seepärast on kaadris näha palju rahvast.
Allikas: Wikipedia, Reisiportaal
