HEA TEADA: Puurkaevu rajamiseks on vaja ehitusluba
Suveperiood toob kaasa aktiivsema ehitustegevuse ka veehaarete rajamisel. Eramute veevarustuses kasutatakse kaht peamist kaevutüüpi: puurkaev ja salvkaev.
Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt ca 1 m, sügavus valdavalt 5 kuni 10 m ja rajatud on see põhjavee ülemistesse kihtidesse. Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga mantel- ja/või filtertoruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest.
Puur- ja salvkaevu rajamist reguleerib ehitusseadustik ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus.
„Puurkaeve võib rajada ainult ehitusloa alusel. Ehitusluba tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest, kes edastab ehitusloa taotluse koos ehitusprojektiga keskkonnaametile kooskõlastamiseks,“ rääkis keskkonnaameti keskkonnaosakonna vee peaspetsialist Kadri Haamer.
Ettevõtetel, kes tegelevad puurkaevude projekteerimisega ja/või rajamisega, peab olema tegevusluba, et tagada töötegijate pädevus, põhjavee kaitse nõuete täitmine ning hüdrogeoloogiliste töödeks kasutatava tehnoloogia ja seadmete vastavus keskkonnanõuetele.
„Ühtki kaevu ei tohi rajada ilma vastavat luba omamata. Omavoliliselt ja ilma tegevusloata rajatud puurkaevud, mille puhul ei ole järgitud õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja kaitsetsoone, seavad ohtu lähiümbruse põhjavee ja seega ka meie joogivee kvaliteedi,“ selgitas Haamer.
Puuraukude ja puurkaevude projekteerimiseks, puurimiseks ja likvideerimiseks annab ettevõtetele tegevusloa keskkonnaministri moodustatud hüdrogeoloogiliste tööde tegemise komisjon. Kui tööd teostaval ettevõttel pole tegevusluba, siis puudub tal ka vastav kompetents. Ettevõtte tegevusloa olemasolu saab igaüks kontrollida majandustegevuse registrist.
Puurkaevu rajamisega seotud küsimuste korral tuleks pöörduda keskkonnaametisse ning juhul, kui on teada puurkaevu rajamisega seotud rikkumine, teavitada sellest nii kohalikku omavalitsust kui ka keskkonnainspektsiooni.
