Näpunäited, kuidas hoida liiliate tervist
Väliselt tervete taimede närbumine normaalse hoolduse korral viitab juurte ja sibula kahjustusele patogeensete mulla-seente poolt. Enamasti on see Fusarium oxysporum f. lilii ja tema tekitatud haigus fusarioosne närbumistõbi ehk fusarioos.
Nakatanud taime lehed muutuvad kahvaturoheliseks. Alumised lehed kolletuvad, võtavad veidi punaka tooni, närbuvad ja kuivavad. Õisiku moodustumine pidurdub. Õisikuvars võib kõverduda.
Haigus algab sibulatest ja juurtest. Sealt tungib patogeen taime maapealsetesse osadesse. Haigusetekitaja seeneniidistik ummistab juhtsooned. Vee ja toitainete liikumine häirub, lehed närbuvad ja kuivavad.
Nakkusallikaks on haige istutusmaterjal (sibulad), haigusidudega saastunud muld või taimejäätmed.
Haigel sibulal on pruunikad laigud kannaosas. Mullast saadud nakkuse korral võib sibul olla väliselt terve. Taime varrealusel on aga punakaspruunid pindmised plekid. Patogeenile eriti soodsates tingimustes tekivad varrel sügavalt taimekoesse ulatuvad haavandid. Suure õhuniiskuse puhul moodustub seal roosakas eoskirme. Tugevalt nakatunud juured ja sibul kõdunevad lõpuks.
Liiliate vastuvõtlikkust fusarioosile suurendavad kõik taime kasvu ja arengut nõrgestavad mõjurid: raske ja happeline muld, mulla südasuvine ülekuumenemine, puudulik või liigne niiskus, lämmastikuliig.
Haigusele on vastuvõtlikud valge ehk madonnaliilia ja kuningliilia.
Allikas: Väino Pallum, Maaleht