Millised rohttaimed sobivad hekiks?
Mõned kõrgekasvulised rohttaimed sobivad hästi ajutiseks roheliseks müüriks: harilik kikkaputk (Angelica archangelica), maapirn ehk mugul-päevalill (Helianthus tuberosus) ja harilik leeskputk (Levisticum officinale). Madalaks hekiks sobib näiteks harilik koirohi (Artemisia absinthium). Ka Tallinna Botaanikaaia aednik Tiina Marjapuu soovitab nende taimedega katsetada.
Üllatuskülaline
Eriti hästi sobivad sellised rohttaimehekid suvekodusse, sest seal vajame privaatsust peamiselt suvekuudel. Arvestage aga, et kevadel on nende kasvukohal puhas plats, taimekeste kasvamine võtab omajagu aega, ning hilissügisel pole neist ka enam tolku.
Piisab ka mõnemeetrisest hekiribast. Mõjudes aia ääres vaheldusrikkalt ja huvitavalt, võib mõni nendest taimedest ehmatada naabritki. Milline üllatus näha aia ääres järgmisel suvel harilikku kikka- või leeskputke. Pole just tavapärane!
Istutage harilik kikkaputk huumusrikkale niiskemapoolsele mullale. See kodumaine taim on kaheaastane, kes kasvatab esimesel aastal 40–60 cm kõrguse lehekodariku, teisel aastal moodustuvad õievarred ja õied.
Tegemist on raviomadustega taimega, ta nimelt rahustab ja soodustab seedetegevust. Rakendage selle aniisilõhnalised lehed oma köögikunsti teenistusse, kasutage neid värskelt, keedetult või kuivatatult suppides, salatites ja magustoitudes.
Kaaluge hariliku kikkaputke alternatiivina mitmeaastast maapirni ehk mugul-päevalille, mis moodustab võimsa kõrge puhmiku. Aednik Tiina Marjapuu soovitab hoida naabritega häid suhteid ja jagada maapirni vilju. Taimeke kipub nimelt jõudsalt edasi levima.
Suur petersell
“Maapirni mugulad on eriti maitsvad talve järel, sest külma nüanss lisab magusust. Mugulad kannatavad külma –35 kraadi,” sõnab Tiina Marjapuu. Proovige sügisel esimesi mugulaid, harjake need jooksva vee all puhtaks ja sööge toorelt. Sarapuupähkli maitsega mugulad on head.
Just mugulasse koonduva inuliini lagunemisel moodustub fruktoos, mis on kõige magusam looduslik suhkur. See eripära annab keedetud maapirni mugulatele kergelt magusa maitse ning kindlustab mugulate röstimis- või grillimisjärgse pruunika välimuse.
Aednik viipab käega hariliku leeskputke suunas, mis kasvab tavaliselt temast tublisti kõrgemaks, sageli kahe ja poole meetri kõrguseks. “Tegemist on maitse- ja ravimtaimega, mis pakub õitsemise ajal ka silmailu. Lehtedel ja vartel on sellerit meenutav lõhn,” räägib Tiina.
Kasutage seda salatite, suppide ja puljongite maitsestamiseks, seemned leiavad kasutamist sarnaselt apteegitilli seemnetega.
Mida arvate harilikust koirohust? Kas nimi tekitab eelarvamusi ja oma aeda seda ei tooks? Selle kodumaise taime tunnuseks on dekoratiivsed hõbehallid lehed ja varred, mis saavutavad oma säravhõbedase tooni kuivade ja kuumade suvepäevadega. Harilik koirohi sobib hästi kasvama kuivale ja päikeselisele kohale.
