Kindlustusselts tuletab meelde: kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija
Kütteperioodi algusest annavad päästeametile ja kindlustusseltsidele tavapäraselt märku sagenenud väljakutsed tahmapõlengutele ja teated suitsukahjustusi saanud elamistest. Seoses sellega paneb ERGO kindlustuse varakahjude grupi juht Erko Makienko inimestele südamele, et korstnaid kutsutaks pühkima kindlasti litsentseeritud professionaal.
“Praod korstnas ja auk ahjus ei teki tundidega. Puutume kahjuks endiselt veel kokku õnnetustega, mida saaks tegelikult ära hoida,” sõnab Makienko. Tema sõnul on korstnapühkija ettekirjutus viivitamatult täitmiseks, sest vaid nii võib päästa elusid.
“See pole kindlasti mõeldud kellegi kiusamiseks. Ohutusnõuete täitmatajätmine paneb suure riski alla nii vara kui inimeste ohutuse, samuti ei saa sellisel juhul kindlustus kahjusid välja maksta.“
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.
Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seetõttu tuleb akt kindlasti ka säilitada.
Hiljuti Eestist üle käinud äikesetormi näitel tasub meelde tuletada sedagi, et suits on parem elektrijuht kui õhk. Seetõttu võib välk üsna lihtsasti lüüa suitsevasse korstnasse. Kui korsten on korrektselt hooldamata, siis suurendab see ka tõenäosust, et välgutabamusele järgneb veelgi suurem õnnetus.
Korstnapühkijat valides tasub kontakti võtta Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel korsten.ee väljatoodud spetsialistidega või saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524.
