Laual uhkeldavad Siberi päritolu roosad hiiglased
Olid ajad, kus aiapidajatele kättesaadavaks osutusid ainult kaks tomatisorti: varajane ‘Koit’ ja hilisem ‘Peremoga’. Praegusel sortide suurel külluseajal tundub see ikka väga kauge minevikuna. Kusjuures igal aastal lisandub olemasolevaile jälle mitu uut sorti.
Enamik aednikke on suurest katsetamistuhinast loobunud ja kasvatab oma aias järeleproovitud ja heaks osutunud tomatisorte. Sageli on pakil märge F1, mis annab teada, et tegemist on hübriidsordiga. Seega pole erilist mõtet ise ka seemet võtta.
Mahe maitse
Tõsiasi on seegi, et mujalt maailmast meile jõudnud sordid ei osutu siinses kliimas sageli üldse sobivaks. Seega – valik selles kirevas seemne- ja sordimaailmas on ikka meie enda otsus.
Minu kätte jõudsid viis aastat tagasi Siberi tomatisortide seemned. Sai need siis õhinaga kasvama pandud. Üllatusi jätkus kevadest sügiseni. Kõigepealt tärkasid nad sajaprotsendiliselt. Taimed olid kohe alguses väga jõulise kasvu ja nobeda arenguga. Kasvuhoonesse istutades juurdusid sealgi hästi ja esimesed õied üllatasid oma suuruse ja kujuga. Need olid suured ja kahekordsed justnagu liitõied. Mõtlesin, et esimesed ongi sellised ja siis tulevad tavalised õied, aga ei, ka kõik järgmised olid samasugused.
Viljad tulid vastavalt õitele suured, nagu liitviljad, kui nii tomati kohta võib öelda. Siiski, mida ladva poole, seda väiksemad olid tomatid.
Maitse on neil tomatitel mahedam, sisu tummisem. Õieti on neis mahla väga vähe. Napilt on ka seemneid. Neist tomatitest saab väga hea salati, sobivad hästi ka igasugustesse suvistesse hoidistesse koos sibula, küüslaugu, suvikõrvitsa ja muu aiakraamiga. Plussiks jällegi vähene mahlasisaldus, hoidised ei jää liialt vedelaks nagu tavaliste tomatitega. Miinuseks ehk see, et kuna nad on nii õrna koorega, ei saa neid kaua säilitada. Kipuvad lõhenema ja riknevad.
Suured tomatid ajan läbi hakklihamasina, pakin soonkinnisega kilekottidesse ja panen sügavkülma ilma mingi lisandi või soolata. Talvel on hea sealt võtta ja värsket tomatipüreed toitudele lisada või lihtsalt niisama süüa.
Erilised sordid
Alguses oli neid sorte viis, aga paljundanud ja kasvatanud olen neist kaht. Need on kollane ‘Mjodovõi zapas’ (e.k meevaru) ja mitmevärviline ‘Zagadka prirodõ’ (e.k looduse mõistatus). Seemnetega saab neid paljundada, kuna paki peal märget hübriidi kohta polnud. Julgen arvata, et tegemist on n-ö rahvaselektsiooni sortidega. Aastate jooksul on paljudki aiapidajad neid seemneid saanud ja küllap ka omakorda edasi jaganud.
‘Mjodovõi zapas’ on suur kollaseviljaline lihakas tomat kasvuhoones kasvatamiseks. Esimesed valminud viljad kaaluvad 600 g ringis, järgmised veidi vähem. Taim kasvab 120–160 cm kõrguseks, keskmine saak taime kohta 4–5 kg.
‘Zagadka prirodõ’ on keskvarajane, sobib kasvatamiseks kasvuhoones või avamaal kile all. Vili suur, pealt punakas ja kollakas, seest roosa. Õieti on ka sees üsna huvitav värvigamma. Taime kõrgus on 1,5–1,9 m, kasvama jäetakse 1–2 haru. Saagi saab 109 päevaga.
Kuna selle sordi viljad on väga väikese puriinhappesisaldusega, siis on nad eriti kasulikud liigeseprobleemidega inimestele.
Ilusad ja suured viljad
Möödunud aastal kaalus üks ‘Zagadka prirodõ’ vili koguni 923 g. 600–700grammised tomatid olid täiesti tavapärased.
Tänavu kasvatasin veel kaht Siberi sorti: ‘Russkaja duša’ (Vene hing) ja ‘Rozovõi gigant’ (roosa hiiglane). Needki mõlemad on suurte viljadega.
Roosadel tomatitel on ka taime lehed hoopis teist kuju ja heledamat rohelist tooni. Viljade keskmiseks kaaluks lubas tekst seemnepakil 200–300 g, üksikud kuni 700 g. Meil kaalusidki esimesed roosad tomatid 600 g ringis.
Väga maitsvaks osutusid ‘Russkaja duša’ viljad. Esimesed tomatid kaalusid üle 600 g, kaaskiri pakil lubas viljade kaaluks 600–900 g.
Saame näha, sügis veel kaugel! Selle sordi omapära on seegi, et ta pidavat olema väga leplik kasvutingimuste ja mulla suhtes ning sobib kasvatamiseks nii avamaal kui ka kilekasvuhoones. Saak valmib 100–115 päevaga ja taimelt võib saada 5 kg tomateid.
Juba järgmist hooaega silmas pidades ostsin Tartu turult venelannast müüjalt järgmiseks kevadeks uue Siberi tomatisordi. Seekord siis oranži, nimeks ‘Korol Sibiri’ (e.k Siberi kuningas). Seda võib samuti kasvatada nii avamaal kui ka kilekasvuhoones. Oranžid südamekujulised viljad sisaldavad rohkelt vitamiine ja beetakarotiini. Neid tomateid soovitatakse lastele ja dieettoiduks.
Niisiis tasub sel seemnete külluse ajal ringi vaadata, sest leida võib põnevaid ja kasulikke sorte.
