Martsipanilõhnalised propellerid moodustavad õhulise põõsa
Tavaliselt kasvatatakse elulõnga nii, et taim pannakse tugedele ülespoole ronima. Kuid mitmed elulõngasordid on sobilikud ka pinnakattetaimeks või püsilillepeenrasse madala põõsana.
Mõnele meeldivad suureõielised elulõngad, kuid ka väikeseõielised sordid on armastusväärsed. Sordist ‘Rubro Marginata’ ja ‘Arabella’ saab näiteks moodustada õhulisi puhmikuid. Väikesi õisi kompenseerib nende rohkus.
Meeldiv aroom
Väikeseõieline sort ‘Rubro Marginata’ on maailmas populaarseim mandel-elulõnga (C. flammula) hübriid. ‘Rubro Marginata’ aretas Thomas Cripps 1862. aastal Inglismaal, ristates mandel-elulõnga sinise elulõngaga (C. viticella). Oma meeldiva aroomi ongi see sort pärinud mandel-elulõngalt. Tema väga väikesed õied (läbimõõt 2–5 cm) on kahevärvilised.
Mandli- või martsipanilõhnalised õiekesed koosnevad neljast kitsast propellerjalt pööratud õielehest, mis on aluselt valged ja otstelt lillakaspunased. Õie keskel torkavad silma rohekaskollased tolmukad.
Istutage ‘Rubro Marginata’ teeraja kõrvale või istekoha lähedale, et nautida õite omapärast meeldivat lõhna. Aroomitulv on intensiivsem soojas päikesepaistelises kohas, eriti õhtu eel. Sorti saab kasvatada müüride ja seinte ääres, üle laiade põõsaste ning pinnakattetaimena peenras.
Kauaõitsev sort
Kahe meetri kõrgune (maapinnal kahe meetri pikkune) sort õitseb juulist septembrini sama aasta võrsetel. Sügisel lõigake varred maani maha. Sort on külmaõrnem kui teised väikeseõielised elulõngad, seega katke talvel eriti just noort elulõnga. Liigniiske talv võib olla kõige hukutavam.
Ligi 150 aastat vana sort on maailmas ülipopulaarne. Meil müüb seda näiteks Roogoja talu.
Kauni madalhaljastuse saamiseks võite kasutada näiteks sorti ‘Arabella’. See elulõng kasvab ilma toestuseta 20–50 cm kõrguseks, õitseb kaua ja rikkalikult. Taimed istutage peenrasse poolemeetriste vahedega.
