Majad, millest igaüks on nagu väike küla, on seesugusel moel riisipõldude vahele mäeveergudele ehitatud sellepärast, et kauges minevikus pidi Hakka rahvas end naabrite eest kaitsma.

Hakka elanikud on immigrandid, kes saabusid praegusesse elupaika Fujia provintsi Põhja-Hiinast.

Hakka hoonete ajaloo kohta on Wikipedias mitu varianti. Üks allikas väidab, et neid ehitati vahemikus 12.-20. sajand. Teine variant nimetab 17. sajandit, kui rahvastik hakkas suurenema ja Hakka elanikud sattusid konflikti naabrite puntidega. Toiduvarudega läks kitsaks ning see viis relvastatud tülideni.

Oli loogiline jätk, et ohustatud inimesed hakkasid otsima võimalust end naabrite rünnakute eest kaitsta. Nii jõutigi ringikujuliste hooneteni, mis on nagu kindlused ja kaitsevad korraga paljusid inimesi. Pisut liialdades võib öelda, et tegu on meie korterelamute eellastega.

Majad, mida nimetatakse tulou‘deks, on jaotatud paljudeks osadeks. Seal on sektsioon toiduvaru hoidmiseks, elamispindadeks, templiks ja vanasti relvade hoidmiseks.

Suurimad majad on rohkem kui 40 000-ruutmeetrised. On ka väiksemaid – 10 000-ruutmeetrisi hooneid.

Hakka majad on ehitatud kivist ja savist ning müür on seest toestatud bambuse või muu puumaterjaliga. Hoone on hästi ventileeritud, tuule- ja maavärinakindel, talvel soe ja suvel jahe.

Väljapoole jääv sein on 1-1,8 meetri paksune. Hoonel võib olla kolm või heli korrust. Ülemisi aknaavasid kasutati ka laskeavadena.

2008. aastal koostatud UNESCO maailmapärandi nimistus on 46 Fujia tolou‘d.

Allikas ja rohkem fotosid vt Reisiportaal.ee.