Kirju salvei näitab ka sügisel oma värvilist palet

Facebooki Aiaelu lehel uuris üks hobiaednik, mis taimega on tegemist. Nii mõnigi teadis kiiresti vastust – see on ju kirju salvei.

Salveide (Salvia) suures peres on nii maitse- ja ravimtaimi kui ilutaimi. Ilutaimedest on kahtlemata pilkupüüdvaim leeksalvei (Salvia splendens), tagasihoidlikuma välimusega, kuid samuti kaunis on Lõuna-Euroopast ja Vahemeremaadest pärit kirju salvei (Salvia viridis). See sobib hästi nii lõike- kui kuivlilleks ning lillepeenrasse tühimike täiteks.

Kuigi kirju salvei näol on tegemist kaheaastase taimega, leiab see taim aedades kasutamist üheaastase suvelillena.

Õitsema hakkab kirju salvei alates suve keskpaigast, kuid õied, mis asetsevad kõrglehtede kaenlas on peaaegu märkamatud. Märkamatud pole aga valged, roosad või lillad ning võrdlemisi suured marmorjad kõrglehed, mis kaunistavad püstise kasvuga taime.

Kuivseadetes kasutamiseks asetage kirju salvei väikesed kimbud varjulisse ja õhurikkasse kohta "pea alaspidi" kuivama. Taimi hoidke talveni pleekimise vältimiseks suletud karbis või paberkotis.

Kirju salvei sobib ette kasvatamiseks, selleks külvake seemned aprillis. Külvata võib maikuus, kuid ka nüüd, septembris, otse kasvukohale. Taim külvab end ka ise.

Kirju salvei sobib lillekimpudesse, samuti kuivseadetesse.

Taimele on parim päikeseline ja toitaineterikka mullaga kasvukoht. Kirju salvei lepib ka viletsamate kasvutingimustega. Vaid liiga tiheda taimede seisu ja lahja mulla korral jäävad värvikad kõrglehed väheldaseks. Väetamine kompleksväetisega ja regulaarne kastmine, eriti põuaperioodidel, tagab lopsakama taimekasvu.