FOTOD | Ehtne ja ehe Rebaseonu suitsuliha valmib puudega köetavas suitsuahjus

Harku vallas tegutseb perekond Rebane, kelle suures suitsuahjus valmib pea iga nädal umbes pool tonni traditsioonilist, maitsvat ja naturaalset suitsuliha.

Katrin ja Marek Rebane tulid Liikva külla elama juba 13 aastat tagasi, kui nende eelmine kodu Nõmmel kasvavale perele väikeseks jäi.

“Kaalusime maale kolimist juba ammu ja kui perre sündis teine laps, saime aru, et nüüd tuleb mõte ellu viia,” selgitab perenaine. Kui maale elama asuti, külastasid neid tihti ka Mareki sõbrad, kellega koos käidi kalal, grilliti ja suitsutati liha. Kuuldused maitsvast suitsulihast levisid kiirelt ja peagi kutsus kohalik tuttav perenaist sellega küla laadale kauplema.

“Olin alguses väga skeptiline, kas keegi tunneb huvi meie liha vastu. Kuid juba esimese paari tunniga sain enamiku kaasavõetud suitsulihast müüdud,” meenutab Katrin. Hea turupäev andis pererahvale ka indu oma suitsulihade tootmisega alustada.

Perenaise sõnul tegeleti esialgu liha suitsutamisega vaid töö kõrvalt, kuid huvi toodete vastu aina kasvas ja varsti sai hobist igapäevatöö. Ettevõtte suurenemisega võeti 2010. aastal kasutusele Kristiine Keskuses asuv müügikoht, mis tegutseb tänaseni.

Rebaseonu talu perenaise sõnul ostsid nad alguses liha sisse rümpadena ja tükeldasid neid käsitsi. “Ostsime korraga pool siga, millest mina lõikasin suitsutamiseks sobivad tükid,” selgitab Katrin. Rümpade tükeldamine on aga aeganõudev ja füüsiliselt väga raske. Nii võetigi peagi kasutusele juba eelnevalt valmis lõigatud tooted. “Parajate lihatükkide kasutamine säästab väga palju aega ja nii saame rohkem keskenduda toodete valmistamisele,” räägib talu perenaine.

Pool siga suitsulihaks

Rebaseonu toodete sortimendis on lisaks 9 erinevale suitsulihale ka grillvorste ja -lihasid ning hooajatooteid. Pererahva sõnul on nende klientide lemmiktoodeteks suitsutatud sea tagasink, välisfilee ja peekon. “Välisfileed teeme nii pipra kui ka ürtidega,” loetleb perenaine. Lisaks sealihale on Rebaseonu toodete valikus suitsutatud veiseliha, kana- ja pardifilee. Vastavalt hooajale toodetakse Rebaseonu talus ka suitsutatud uluki- ja lambaliha, traditsioonilist verivorsti ning tatravorsti. Lihade kõrvale valmistab perenaine ka mitut sorti koduleiba ja hoidiseid.

Traditsioonilise suitsuliha tegemine algab liha soolamisega. “Selleks, et suitsulihal oleks õige mekk, hoian liha nädalakese soolas. Pärast seda loputan seda puhta veega ja asetan suitsuahju suurtele restidele,” kirjeldab Katrin.

Ühele ahjurestile mahub korraga ca 50 kilo ja kogu ahju umbes 500 kilo liha. Liha suitsutakse vastavalt lihatüki suurusele ja lihatüübile. “Kõige kauem tuleb suitsutada sea kintsuliha. See läheb ahju hommikul kell 9 ja saab valmis öösel kell 3.”

Liha suitsutamise aega mõjutavad igasugused ilmastikutegurid – temperatuur, õhurõhk jms.

Esimene grillvorst aasta tagant

Rebaseonu esimesed grillvorstid valmistas perenaine juba paar aastat tagasi. “Kuna poevorstides on erinevaid allergeene ja lisaaineid, siis need meile väga ei sobi. Nii tekkis mul mõte vorste hoopis ise teha,” selgitab grillvorstide sündi Katrin. Peagi läbis ta paar vorsti tegemise koolitust ja varsti valmisidki talu esimesed grillvorstid.

Vorstiteo juures peab Katrin kõige tähtsamaks õige tooraine kasutamist. “Õige vorst on mahlane ja maitsev. Sellise maitse saavutamiseks peaks tootele lisama ka pekki. Ilma selleta jääb vorst kuiv ja puine,” tõdeb Katrin.

Perenaise sõnul on iga aasta talu grillvorstide maitsete valik erinev. “Uued maitsed sünnivad koostöös klientidega. Lisaks oleneb vorsti maitse ja sort vastava tooraine saadavusest,” selgitab Katrin. Selle suve uudistoodeteks olid näiteks peediga kanalihagrillvorstid ning sidruni ja spinatiga kanalihavorstid.

Ka sel sügisel võib Rebaseonu valikusse uusi põnevaid tooteid oodata, näiteks kukeseentega grillvorste.

Jõuludeks naturaalne verivorst

Jõulud muudab Rebaseonu talus kiireks naturaalsete verivorstide käsitööna valmistamine. “Eelmisel aastal tegime ca 100 kilo verivorsti päevas, mis on praegu meie tootmise võimekuse piiriks,” tõdeb Katrin. Ta lisab, et vaatamata suurtele kogustele ei jõudnud vorstid mitte poeletile, vaid kõik kliendid ostsid neid otse talust. Rebaseonu verivorstid olid eelmistel jõuludel ka Soome Eesti Maja jõululaual.

“Tulevikus võiks meie ettevõte olla nii suur, et jõuaksime kõike ise teha. Kui töö hakkab elamist segama, on tööd liiga palju. Kindlasti tahaks tulevikus tõsta tootlikkust ja olla produktiivsem, kuid masstootmist ei hakka me kunagi tegema. Meie ettevõte on meie elustiil ja meie tooted jäävad kodutoodeteks,” mõtiskleb perenaine tuleviku üle. Rebaseonu pererahval oli ka plaan oma seadmeparki laiendada ning hakata tootma toor- ja suitsuvorste, kuid see jäi peremehe tervise tõttu tahaplaanile. Praegu tegelebki suitsutamisega perenaise vend Gerhard.

““Ehtsa talutoidu” märk meie toodetel annab tarbijale teada, et tegu on naturaalse kohaliku tootega,” arvab Katrin. Tema sõnul peitub väikeste tootjate jõud ühistegevustes ja suuremas koostöös. “Tarbija teab ja tunneb talumärki. Lisaks oskab ta juba küsida konkreetseid märki kandvaid tooteid ja isegi talutoidu konkursil osalenud tooteid,” nendib Rebaseonu perenaine.

Rebaseonu peediga kanalihagrillvorst võitis 2017. aastal parima talutoidu konkursil parima lihatoote tiitli.

Turuarendustoetusega rahastatud tegevus.