Päevalille kroonlehtedest saab suurepärase tee

Suvi on lõpule jõudnud ja sügis oma õigustesse asunud. Suvest on meenutada nii õnnestumisi kui ka luhtumisi.

Möödunud suvel vaheldusid ilmaolud kiiresti ja kardinaalselt. Oli mõnus sooja päikese all põllul nokitseda ja heast saagist rõõmu tunda. Just siis, kui tundus, et see lõputuna näiv kuumus laseb teraviljagi seekord lahedalt ära võtta, tegi ilmataat 19. augustil täieliku kannapöörde. Alustas äikesega, valas maa vihmaga üle ja sestpeale jäigi põllumehi sadudega nörritama.

Kesised ilmaolud

Vihm surus hernevarred vastu maad, pani talinisu peas kasvama, pööritas odrapõldudele suured lamandunud alad. Kel kartul võtmata jäi, pidi kuu aega järgmist võimalust ootama – saagile see kindlasti kasuks ei tulnud. Põllud hakkasid peagi vesiheinast ja võõrkakrast rohetama ning mädanik hiilis mugulatele ligi.

Aga siis, kui muretseda enam ei jaksanud, keeras ilm päevapealt ette sootuks sõbralikuma pale. Sai hulk vilja tänuga võetud, porgandid-peedid jõudsid kuivalt keldrisse. Kahtlane lugu on õuntega, need ei taha tänavu sugugi valmida. Isegi osa suvesorte pole veel valmis, sügissortidest rääkimata. Taliõunad on kõvad kui kivid. Kas neile antakse veel aega, saame näha.

Hoopis hästi on aga läinud lilledel. Öökülm pole neil veel külas käinud. Paras jahedus ning sademed on andnud aialilledele tavatult pika õitsemisaja. Kõik õitsevad korraga – ikka veel floksid, saialilled, päevakübarad ja lõvilõuad, pikalt juba gladioolid ja astrid. Nüüd on lisandunud sügisastrid ja kukeharjad. Kindlasti oleksid seal kambas olnud ka peiulilled, aga teod on need märkamatult nahka pannud.

Suvised projektid

Siinkohal tuleb meelde, et osa mu kevadistest lilleprojektidest kukkus kolinal läbi. Istutasin mõned tumedad lehtkapsad lillepeenrasse, nende ümber kas kollased astrid või peiulilled. Kujutasin siis ette, et kõrgeid tumedaid palmi moodi lehtkapsaid ääristavad kollased madalamad õied. Läks vastupidi. Madalad kollased astrid osutusid kõrgeks, teod sõid peiulilled rootsudeks ja kapsad jäid sootuks kängu. Neile see suvi lihtsalt ei meeldinud.

Ka päevalille- ja herneprojekt polnud eriti edukas. Algus oli paljulubav, hernes ja päevalill tärkasid peaaegu korraga. Juuni algus oli jahe ning vihmane, istutasin siis päevalilli ridade viisi ümber ja juurde. Hernes, mida oli arvuliselt rohkem, käitus viisakalt, ei lämmatanud oma naabreid ära, kuigi päevalillede varred tundusid kuidagi õblukesed olevat.

Selgus saabus siis, kui õitsemise aeg kätte jõudis. Õied olid väikesed ja kõhnakesed. Ilusad küll, aga mingit saaki sealt tihastel loota pole. Olin need sihvkad turult ostnud. Jääb üle oletada, et ehk sellisest sordist tehakse Ukrainas näiteks silo.

Seevastu kartulipõllu serva külvatud päevalilled üllatasid rõõmsalt. Ostsin poest ühe paki madalat sorti ‘Sunspot’, mis tunduvalt ületas loodetud tulemust. Taimed olid algusest peale tugevad ja jõulised. Neid sai sealt vahelt harvendamise mõttes välja kaevatud ja mujale istutatud. Nood taimed jäid küll veidi väiksemaks, aga kasvatasid ikka kauneid ja suuri õisi. Põllule tekkis lausa tugev päevalillehekk. Neil on jämedad varred, suured lehed ja ca 30 cm läbimõõduga õied.

Mesilased said sealt päikeseliste päevadega korraliku noosi ning nüüd ootavad põlluserval juba tihased, millal seemned valmivad. Istuvad põõsas ja vadistavad omavahel, et oodates aeg igavaks ei läheks.

Mõned soovitused päevalille kasvatajale:

• Päevalille sorti ´Sunspot´ tasub otsida seemnepoodidest. Madalaks teda just pidada ei saa ja jõulise kasvu ning laiade lehtede tõttu lillepeenrasse ka hästi ei sobi, aga põllule enda silmailuks ja lindude kõhutäiteks on ta võrratu.

• Alati on mingi soovitule vastupidine tulemus millekski muuks hea. Väikeseõielistest päevalilledest ei saanud küll seemnesaaki, kuid nad andsid midagi muud – oma õite kroonlehed. Kuivatatud päevalilleõite kroonlehtedest saab talvel suurepärase tee – päikesekollase, lõhnava ja maitsva. Ei tasu nüüd küsida, et milleks see hea on või mida see annab. Kindlasti on ka tervisele kasulik, aga eelkõige on see ikkagi tükike suve ja päikest, mida niimoodi suvest talvesse kaasa saab võtta. Tasub proovida.

• Praegu on veel võimalik päevalilledelt nende õielehti koguda. Alustuseks kõlbavad needki, mille otsad on juba kergelt pruunikaks tõmbunud. Saab maitse kätte ja järgmisel suvel külvate päevalilli juba rohkem. On ju päevalilled päikeselilled.